Elorda ákimdigi kópbalaly analardyń bıznes ashýyna kómektesýde
Ákimdiktiń jáne kásipkerlerdiń kómegimen úshinshi toptaǵy múgedek, jalǵyzbasty ana Gúlnur Jalǵasova balmuzdaq bıznesin bastady. Onyń otbasy jeti jyldan beri elordada páter jaldap turady.
«Búgingi kúnge deıin túrli jumys istep kórdim. Múgedektigim bar, táýligine saǵattap jumys isteýge shamam joq. Qolaıly jumys bolmaǵasyn, jeke kásipkerlik ashýdy oılap, ákimdikten kómek, keńes suradym. Olar áleýmettik kómek kórsetetin kásipkermen tanystyrdy. Kásipker óz dúkeniniń aldynan tegin oryn berdi. Ózim de 300 myń teńge aqsha jınap, tońazytqysh pen arba satyp aldym. Osylaısha, bir aıda óz bıznesimdi bastap kettim», - deıdi G. Jalǵasova.
Gúlnur tabysynyń bir bóligin Turǵyn úı qurylys jınaq bankindegi esepshotyna aýdarady.
«Aıyna 35 myń teńgeden Turǵyn úı qurylys jınaq bankine tóleımin. Qysqa deıin óz páterimdi alam dep úmittenip júrmin. Tabysym da jaqsaryp qaldy. Shamamen Astana qalasyndaǵy ortasha aılyqty taýyp júrmin. Páteraqyǵa, balalaryma, ózime jetedi. Múgedekpin dep bireýdiń qolyna qarap otyrǵym kelmedi. Árkim óz otbasyn ózi asyraýy kerek dep esepteımin. Ózim sııaqty múmkindigi shekteýli adamdardy jumysqa alyp, kásibimdi ári qaraı damytqym keledi. Qysta saýda oryndarymen sóılesip, jyly oryn izdestiremin», - deıdi ol.
Taǵy bir kópbalaly, jalǵyzbasty ana Gúlmıra Salybaevaǵa ákimdik óz úıiniń mańynan jemis-jıdek satatyn dúńgirshek ornatyp berdi. Onyń 10, 8, 7 jastaǵy jáne 8 aılyq balalary bar.
«2012 jyly balalarymdy alyp, Ońtústik Qazaqstannan Astanaǵa qonys aýdardym. Páter jaldap turdyq. Kondýktor bolyp jumys istedim. Balalardyń ákesi keldi, biraq taǵy tastap ketti. Bala kútimimen úıde otyrǵandyqtan, 6 balasy bar sińlime kóship bardym. Ol da jalǵyzbasty. Úıde otyrǵan soń, ákimdikke baryp, jemis-jıdek satatyn oryn alýǵa kómek suradym. Bastapqyda kómektesse, ózim dóńgeletip áketemin. Olar úıdiń qasyna dúńgirshek ornatyp, jaryq jalǵap, ishindegi jemis-jıdek, kókónisterge deıin toltyryp berdi. Mundaı kómek bolaryn kútpedim», - deıdi G. Salybaeva.
Endi Gúlmıra sińlisimen birge jumys istep, balalarǵa qaraılasyp, satý oryndaryn kóbeıtkisi keledi.
«Elorda ákimdigi kómek surap kelgen barlyq analarǵa járdemdesýge tyrysady. Oqýǵa, kýrsqa bara almaıtyn, biliktiligin kóterýge ýaqyty jetpeıtin, qarajat tabatyn múmkindigi joq kópbalaly analar bar. Olar bizge kishigirim bıznes-josparlaryn ákeledi. Nemen aınalysqysy keletinin, qaı aýdan, qaı kósheniń yńǵaıly bolatynyn aıtady. Bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda, kásipkerlermen birlesip, múmkindiginshe kómektesýge tyrysamyz», - dedi Nur-Sultan qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy Elvıra Júrgenbaeva.
Onyń aıtýynsha, kásipkerlik kómekte balasy kóp, múmkindigi shekteýli nemese asyraýshysy joq, kedeıliktiń shegine jetken otbasylarǵa basa mán beriledi.
Aıta keteıik, elordalyq «Berekeli baspana» baǵdarlamasy aıasynda «Kópbalaly otbasy» sanatynda turǵyn 150 arendalyq páterge sertıfıkat berý bastaldy.
Arenda quny - páterdiń árbir sharshy metrine 70 teńgeden. ıAǵnı, orta eseppen kópbalaly otbasylar aıyna 6-7 myń teńgege páter jaldap tura alady.
«Kópbalaly otbasy» sanatynda turǵyn úı kezeginde turǵandar Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń «Turǵyn úı qory» kommýnaldyq memlekettik mekemesine (R.Qoshqarbaev kóshesi 39) júginýi tıis (baılanys nómiri: 79-34-50).
Búginde elordada 46 myń adam turǵyn úı kezeginde tur. Onyń 3 myńnan astamy - kópbalaly otbasy.
