Elimizdiń batysy arheologııalyq turǵyda jete zerttelmegen — tarıhshy
ORAL. KAZINFORM — Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, arheologııa jáne etnologııa mamandyǵy boıynsha PhD, Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń qaýymdastyrylǵan professory Murat Qalmenov suhbat barysynda osylaı dedi.
— Murat Dabyluly, qazaq memlekettiliginiń tarıhyn Joshy ulysynan — Altyn Ordadan bastaýǵa baılanysty ne aıtar edińiz?
— Tarıhtan málim, 1223 jyly Shyńǵys han Batysqa joryǵyn bastar aldynda Syr boıynda Kúltóbede úlken quryltaıǵa shaqyrady. Oǵan óziniń uldarynan basqa, ásker qolbasshylary men noıandary qatysady. Osy quryltaıda Shyńǵys han birneshe mańyzdy máselerdi qozǵaıdy. Birinshisi, 1224 jyly Batysqa áskerı joryqqa shyǵý jospary týraly. Ekinshisi, jańadan ıelengen jerlerdi tórt ulyna bólip berý týraly. Quryltaıdyń qorytyndysy boıynsha úlken uly Joshyǵa Ertisten Oral taýy men Edil ózeniniń tómengi salasyna deıingi jerdi, Shaǵataıǵa Jetisýdan Máýrennahrǵa deıin, Úgedeıge Tarbaǵataı men Shyǵys Qytaıdy, al kenjesi Tólege Moǵolstanǵa ıe bolyp qalýdy tapsyrady.
Keıin Shyńǵys urpaqtary jáne noıandary men aqsúıekteri Talas ózeni boıynda bolǵan quryltaıda Shaǵataı men Úgedeıge tıesili jerlerdi Uly Ulysqa nemese Altyn Ordaǵa qosyp, táýelsiz jeke memleket qurylǵanyn jarııalaıdy. Bul memleket búkil Shyǵys Eýropa men Azııany baǵyndyryp, 300 jyldaı bılik júrgizgen.
Qazirgi táýelsiz, keń baıtaq qazaq jeri kezinde Joshy ulysy — Uly Ulys — Altyn Orda dep atalǵan memlekettiń jalǵasy deýge tolyq bolady. Bul memlekettiń alǵashqy hany bolyp Joshy bekitiledi. Alǵashynda ulys ortalyǵy Ertis boıy bolsa, keıin Ulytaýǵa aýysady. Joshy han bar bolǵany 4 jyl bılik qurdy.
— Joshy hannan keıin kimder taqqa otyrdy?
— 1227 jyly Joshy mezgilsiz qaıtys bolǵannan keıin Móńke hannyń kezegi keledi. Odan soń taqqa otyrǵan Batý han ortalyqty Jaıyqtyń boıyna kóshirip, Batý Saraıy dep atalǵan qala turǵyzady. Qalanyń ádemiligi, sulýlyǵy týraly sol jyldary shet elderden kelgen saıahatshylar qundy derekter jazyp ketken. Saraıdyń tórt jaǵyndaǵy munarasy altyn jalatylyp tiktelgen, kúnniń kózine jarqyraǵannan keıin ol jerdi «Altyn Orda» dep ataıdy. Keıin orys tarıhshylary osy ataýdy óz eńbekterinde keńinen qoldanyp, tarıh salasyna enip ketti.
Batýdyń óliminen keıin taqqa kelgen Berke han memleket jeriniń úlkeıýine baılanysty Edil boıynan Berke degen saraı-qala saldyrady. Ol da ataqty záýlim qala bolǵan degen derekter men málimetter bar. Biraq memleket ydyraǵannan keıin Batý men Berke turǵyzǵan qalalar jermen-jeksen bolyp, qazirgi tańda ol nysandardyń tek qırandylary qalǵan. Bul memleketterdi tarıhtyń jadynan joq qylý úshin sol kezdegi orystyń patshalary men sheneýnikteri atalǵan qalalardy josparly túrde joıǵan. Birshama tarıhı ýaqıǵalardyń nátıjesinde Uly Ulys memleketi ydyraǵannan keıin onyń ornyna birneshe memleket paıda boldy.
Atap aıtqanda, Astrahan handyǵy, Aq Orda, Qazan handyǵy, Qasym handyǵy, Noǵaı Ordasy, Qyrym handyǵy, Sibir handyǵy sııaqty derbes memleketter qalyptasady. Olardyń qatarynda Qazaq handyǵy da boldy. Qazirgi Jambyl oblysy Moıynqum jerinde qazaq sultandary Kereı men Jánibek qazaq handyǵynyń týyn tikken. Bul jańadan qalyptasqan elder adamzat tarıhynda ózderiniń eleýli izderin qaldyrdy. Ýaqyt óte kele Qazaq handyǵy orta ǵasyrlardaǵy memleketter arasynda óziniń abyroıly ornyn ıelengenine tarıh kýá. Túptep kelgende, qazirgi bizdiń memleketimizdiń irgetasy sol Joshy ulysy ydyraǵannan keıin qalanǵanyn moıyndaýymyz kerek.
— Jaıyq ózeni boıynda orta ǵasyrlar kezeńinde qalalyq mádenıet bolǵan ǵoı?
— Jańa aıtyp ótkenimdeı, HІІІ ǵasyrda Eýrazııanyń keń ólkesinde, Dýnaıdan bastap Ertiske deıingi aralyqta Joshy memleketi qurylyp, tarıhı arenaǵa shyqty. Memleketti basqarý úshin onyń ishinde ákimshilik bılik oryndaryna qosa, saýda men qolóner óndirisi damyǵan qalalar bolýy kerek.
Osy kezeńde Jaıyq pen Edil ózenderi aralyǵynda iri ortalyqtar — Saraı Batý, Saraı Berke, Saraıshyq sııaqty qalalar paıda boldy. Árıne, bulardan basqa da kishigirim eldi mekender men qalalar ómir súrgeni bizge belgili. Mundaı mekender saýda-sattyq, óndiris jáne taǵy basqa qyzmetterdi atqardy. Uly Ulys dáýirinde jańadan paıda bolǵan qalalardy ımperııanyń ár jerinen shyqqan usta-sheberler turǵyzdy, sondyqtan olardyń mádenıeti ortaǵasyrlyq Orys eli, Orta Azııa, Qyrym, Kavkaz, Parsy, Sibir halyqtarynyń jáne basqalardyń salt-dástúrimen aralasyp ketkeni málim.
Qazirgi tańda ǵalymdarda Qazaqstannyń Batys óńirinde orta ǵasyrlardaǵy qala mádenıeti bolǵany týraly senimmen aıta alatyn materıaldary jetkilikti. Sońǵy jyldary mundaı eskertkishterde aýqymdy qazba jumystary júrgizildi. Onyń ishinde Qyzylqala, Ketikqala, Saraıshyq, Aqtóbe-Laetı, Jaıyq qalashyqtaryn aıtyp ótsek bolady.
Zertteýshilerdiń ǵylymı qorytyndysyna toqtalsaq, onda Jaıyq ózeniniń jaǵalaýynda orta ǵasyrlarda 40-qa jýyq qala bolǵan. Ókinishke qaraı, elimizdiń batys óńirleri arheologııalyq jaǵynan jete zerttelmegen. Olaı aıtýymnyń sebebi, ortaǵasyrlyq jáne jańa zamannyń kartografııalyq jáne jazba derekterinde osy óńirde orta ǵasyrlarda qalalyq mádenıet joǵary damyǵan. Qanshama qala, kerýen saraılar, iri ǵıbadat oryndary jáne basqa da nysandar bolǵan. Sonymen qatar jer-sý ataýlarynyń etımologııasyna da nazar aýdarmaı bolmaıdy, óıtkeni ol ataýlar tekten-tekke qoıylmaǵan. Qazir bizde tek orys ataýlary saqtalǵan, al, olar bul jerlerdi keıingi ǵasyrlarda ǵana mekendegen. Oǵan tarıhı dálelder jeterlik.
— Oral qalasy mańynan tabylǵan Jaıyq qalashyǵynan aspan astyndaǵy ashyq mýzeı jasaý máselesi kópten kóterilip keledi. Bul máselege ne qosar edińiz?
— Árıne, qazir HHІ ǵasyrda ǵylym men tehnologııanyń qarqyndy damyǵan zamany, tek bir jasandy ıntellekttiń kúshin kóz aldymyzǵa keltirýdiń ózi qorqynyshty. Osyndaı kezeńde adamzattyń ozyq jetistikterin ǵylymdy zerdeleýge, sonyń ishinde ejelden saqtalǵan materıaldyq qundylyqtarymyzdy dáripteýge paıdalanýymyz kerek.
Qalamyzdyń irgesinde ornalasqan Jaıyq qalashyǵy óte tamasha nysan, óıtkeni ony zertteý men eskertkishterdi qaıta rekonstrýktsııalaý óńirimizge elimizge óte tıimdi. Ashyq aspan asty mýzeıin jasaý — eń aldymen tól tarıhymyzdy zerttep, tarıhtyń belgisiz paraqtaryn jarııalaý, bul óz kezeginde jergilikti jastardan nebir myqty mamandar daıyndaýǵa múmkindik beredi. Sonymen birge ulttyq ıdeologııa máselesine de tikeleı baılanysty, óıtkeni qazirgi geosaıası jaǵdaı barshamyzdy oılandyrady.
Bizdiń óńirimiz Batys men Shyǵysty baılanystyryp tur, bul tek ekonomıkalyq qarym-qatynas qana emes, sonymen qatar mádenı, áleýmettik, týystyq baılanys, ol óz kezeginde ár túrli kózqarastardy qalyptastyrady. Mine, osyndaı máselelerdiń parıtetin ustaý úshin mundaı nysandardan mýzeı jasap, óńirge kelgen adamdardyń kózine birden shalynatyndaı kórikti orynǵa aınaldyrý asa mańyzdy.
— Sizdińshe, arheologııa salasynda qandaı jobalardy qolǵa alý kerek?
— Taǵy da aıtaıyn, Batys óńirinde materıaldyq mádenıet óte tómen deńgeıde zerttelgen. Menińshe, memlekettiń tikeleı qoldaýymen arnaýly mekemeler qurylyp, kópjyldyq jobalar qolǵa alynyp, júıeli túrde zerttelýi kerek. Árıne, mundaı aýqymdy jobalardy iske asyrý úshin mamandar kerek. Eger memleket tarapynan jaqsy qoldaý bolsa, onda jergilikti joǵary oqý oryndary mundaı mamandardy daıyndap shyǵara alady.
Qoryta aıtqanda, kóne nysandar arheologııalyq turǵyda jan-jaqty zerttelýi kerek. Elimizdiń tarıhyna qatysty ejelgi jádigerlerdiń áli de jer astynda jatýy ábden múmkin. Mine, sonyń bárin múmkindiginshe jaryqqa shyǵarý, sodan keıin memleket qamqorlyǵyna alý — bizdiń abyroıly boryshymyz.
