Elimizdiń aımaqtarynan Astanaǵa qalaı jetýge bolady
Qazaqstannyń astanasyna aımaqtardan kún saıyn adam aǵylyp barady. Ásirese meıram jáne demalys kúnderde Elordada qydyrý úshin jolǵa shyǵatyn adam kóp. Bir aıta keterligi Astanaǵa jetý keıde ońaı emes. Máselen meıram kúnderi qosymsha poıyz shyǵarady. Kazinform agenttiginiń tilshisi astanaǵa jetý joly men bılet qunyn saralap kórdi.
Baǵa men tasymal túrin tańdaǵan kezde Qazaqstannyń bes aımaǵyna basymdyq berildi. Tizimge Almaty, Shymkent, Aqtóbe, Petropavl, Óskemen qalalary endi. Sonymen birge bılet baǵasyn qaraǵan kezde kúni buryn qamdanyp, ýaqytty dál belgileýdiń mańyzdy ekenin kórýge bolady. Aıta keteıik, ushý bıletiniń quny kún saıyn ózgeredi. Saralaý kezinde orta esep alyndy.
Shymkentten Astanaǵa poıyzben barý tıimdi bolyp tur. Platskartqa bılet alý úshin bir adamǵa 8 707 teńge qajet. Al kýpe quny eresek adamǵa 13 364 teńge bolyp tur. Eger poıyzdyń tarsyly unamasa, avtobýspen qatynaýǵa bolady. Baǵasy 15 000 teńge turady. Al taksı qyzmeti odan 5 000 teńgege qymbat. InDrive júrgizýshileri orta eseppen bir adamdy 20 000 teńgege jetkizip beredi. Al ushaq bıletiniń quny odan joǵary. Áýe kemesiniń bılet quny – 22 500 teńge. Bir kún buryn bılet alsańyz, 60 000 teńge turady.
Al Qazaqstannyń batysynan, sonyń ishinde Aqtóbeden astanaǵa jetý ońaı emes. Avtobýs jaıyn aıtar bolsaq, múlde qatynamaıdy. Sol sekildi Astanadan aımaqqa da avtobýs júrmeıdi. Munda da eń tıimdi joly poıyz bolyp tur. Platskart bıletiniń baǵasy – 8 052 teńge. Al kýpe 12 304 teńge turady. Biraq ol úshin poıyzǵa túsip, miný kerek.
Ushaqpen tez jetýdi josparlaǵan adam aldyn ala bılet alsa 26 000 teńge tóleıdi. Astanaǵa jetý joly taksı qyzmetinde de qymbat. Munda bir adamǵa 30 000 teńge suraıdy.
Almatydan Astanaǵa kóliktiń bári qatynaıdy. Baǵa da ártúrli. Munda jolaýshy kólik túrin qaltasyna qaraı tańdasa bolady. Bılet quny poıyzdaǵy platskartqa 7 733 teńgeden bastalady. Al kýpe 11 683 teńge turady. Avtobýspen qatynaý quny bir adamǵa – 10 700 teńge.
Aıta keteıik, bul eki qatynas quralyna ýaqyt kóp joǵaltasyz. Al sapardy erterek josparlap, aldyn ala alyp qoısańyz áýe bıleti 15 000 teńgeden bastalady. Jaıly qatynastyń taǵy bir túri – taksı qyzmeti. Bir adamdy tasymaldaý 15 000 - 20 000 teńge turady.
Astanaǵa aparar taǵy bir jol – Petropavl. Bul jerde Elordamen aradaǵy qashyqtyq ózgelerge qaraǵanda jaqyn. Soǵan sáıkes baǵa da tómen. Poıyzdaǵy platskart bıletiniń quny 3 549 teńge turady. Oǵan myń jarym teńge qossańyz, ıaǵnı, 5 102 teńgege kýpege bılet satyp alasyz. Ekinshi orynda arzan qatynas quraly avtobýs bolyp tur. Astanaǵa jetý quny 6 000 teńge turady. Al taksı qyzmeti munda bir adamǵa 10 000 teńge. Bul ózge óńirlerge qaraǵanda eń tómen baǵa. Al ushaq bıletiniń quny 15 000 teńgeden bastalyp tur.
Elimizdiń shyǵys bóligi astanaǵa tez ári arzan baǵaǵa jete alady. Máselen Óskemennen Astana qalasyna jetý úshin poıyzdaǵy platskart bıletiniń quny 4 698 teńge turady. Al kýpe baǵasy 6 867 teńge turady. Munda da Aqtóbe qalasy sııaqty birinen ekinshisine almasyp minýge týra keledi. Ekinshi tıimdi qatynas quraly – avtobýs. Munda jergilikti avtovokzalda bir adamǵa bılet quny 10 000 teńge turady. Al taksı men ushaq baǵasy birkeldi. Bir jolaýshyǵa – 15 000 teńge.
Aıta keteıik baǵany salystyrý kezinde bıletti birneshe kún buryn satyp alýǵa basymdyq berildi. Eger tyǵyz sharýa shyǵyp, shuǵyl jolǵa shyǵý kerek bolsa ushaq bıletiniń baǵasy eki eselenedi. Poıyzǵa bıletti birneshe aı buryn satyp alsańyz, arzanǵa túsedi. Al kesh qalsańyz múlde bılet tappaısyz. Mundaıda tasymaldaýshy kompanııa keıde qosymsha vagon tirkep, keıde bul baǵytqa taǵy poıyz qosady.
