Elimizde turmystyq qaldyqtardyń 24% ǵana suryptalyp, qaıta óńdeledi
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqstanda qaldyqtardy sapaly qaıta óńdeýdiń negizgi problemasy – qaldyqtardy suryptaý jáne otandyq qaıta óńdeý zaýyttarynyń sapasyz shıkizatpen júktelýi. Bul týraly Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Jomart Álıev málim etti.
«Qaldyqtardy qaıta óńdeý salasynda birqatar júıeli problema bar. Eń aldymen, otandyq qaıta óńdeýshiler zaýyty sapasyz qaıta óńdeletin zattarǵa toly. Bul úshin qaıta óńdeletin shıkizatty bólek jınaýdy jolǵa qoıý qajet. Óıtkeni qaıta óńdeletin paıdaly qaldyqtar basqa da qaldyqtarmen aralasyp jatyr», - dedi Jomart Álıev Qazaqstanda qaıtalama shıkizatty qaıta óńdeý máselelerine arnalǵan konferentsııada.
Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń derekteri boıynsha 2023 jyly Qazaqstanda qatty turmystyq qaldyqtardy suryptaý jáne qaıta óńdeý úlesi 24%. Jasyl ekonomıkaǵa kóshý tujyrymdamasyna sáıkes 2030 jylǵa deıin qaıta óńdeý úlesi 40%-ǵa jetýi tıis.
Sondaı-aq, vıtse-mınıstr qaldyqtardy qaıta óńdeý úlesin ulǵaıtýǵa jáne ony paıdaǵa jaratýǵa mán beriletinin aıtty.
Aıta keteıik, búgin Astanada qaıtalama shıkizatty qaıta óńdeý salasynyń problemalary men perspektıvalary talqylanǵan halyqaralyq konferentsııa ótti.
