Elimizde balany óltirgeni nemese pedofılııa úshin ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady

Елімізде баланы өлтіргені немесе педофилия үшін өмір бойы бас бостандығынан айыру жазасы қолданылады
Фото: Мухтор Холдорбеков/Kazinform

ASTANA. KAZINFORM – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine  áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy men ilispe qujat birinshi oqylymda maquldandy.

Zań jobalarynyń negizgi maqsaty – barlyq azamattardyń, onyń ishinde áıelder men balalardyń quqyǵy men zańdy múddesin qorǵaý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý.

«Kóptegen zertteýge qaraǵanda, turmystyq quqyq buzý áreketteriniń tolastamaýyna 2017 jyly otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqqa jaza dekrımınalızatsııalanǵannan keıin osyndaı saldarlarǵa tap boldyq. Búgingi zańnamalyq túzetýler Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń Joldaýdaǵy tapsyrmasyn oryndaý úshin ázirlendi. Birinshiden, zorlyq-zombylyqqa, basqa da qatygezdikke nemese adamnyń qadir-qasıetin qorlaýǵa jol bermeý maqsatynda birqatar norma qarastyrylǵan. Eger 2017 jyldan bastap Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Kodeksinde bolǵan 73-1 baby - Densaýlyqqa qasaqana jeńil zııan keltirgeni úshin, 73-2 baby (uryp-soqqany úshin) Ákimshilik quqyq buzýshylyq Kodeksinen alynyp, endi Qylmystyq Kodekske «Densaýlyqqa qasaqana jeńil zııan keltirý», «Urý» jańa baptary krımınalızatsııalanyp, engizilip otyr», - dedi Májilis depýtaty Juldyz Súleımenova.

Atap aıtqanda, 108-1-baby, ıaǵnı Densaýlyqqa qasaqana jeńil zııan keltirý – 200 AEK deıingi mólsherde aıyppul salýǵa nemese sol mólsherde túzeý jumystaryna, sondaı-aq 200 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa, 50 táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alýdy eskerip otyr.

109-1-babyndaǵy uryp-soǵý nemese ózge de kúsh qoldaný áreketterin jasaý – 80 AEK-ke deıingi mólsherde aıyppul salýǵa nemese sol mólsherde túzeý jumystaryna, 80 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa, 25 táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alý qarastyrylǵan.

«Jańa redaktsııada densaýlyqqa qasaqana aýyr zııan keltirgeni úshin 3 jyldan 8 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý qarastyryldy. Sonymen qatar jańa redaktsııada densaýlyqqa qasaqana ortasha zııan keltirgeni úshin 2 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý eskerilgen. Buǵan qosa, balalardyń quqyǵyn qorǵaý salasynda 2 jańa norma bar. Jańa redaktsııada pedofılııa úshin ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý qarastyryldy. Kámeletke tolmaǵan balany óltirgeni úshin ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasy usynyldy», - dedi depýtat.

Azaptaýǵa baılanysty jańa norma jańa quramda qarastyryldy. Jańa redaktsııada azaptaý úshin 600 saǵatqa deıin qoǵamdyq jumysqa jegý nemese 3 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy eskerildi.

«Qylmystyq Kodekste 98-3 jańa baby qarastyrylyp otyr. Bul rette, Qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan adamnyń minez-qulqyna qatysty erekshe talaptar belgileý usynyldy. Osy baptyń negizinde quqyq buzǵan adamdarǵa tek jazany kúsheıtýmen qatar, sot sheshimi boıynsha kerek dep tanyǵan kezde medıtsınalyq uıymdarda psıhologııalyq kómekten ótý múmkindigi qarastyryldy. Budan bólek, azamattardyń ótinishin kútpeı-aq, ýákiletti organdar zorlyq-zombylyq faktileri týraly buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy nemese áleýmettik jelilerdegi habarlamalar negizinde shara qoldaný múmkindigi kózdelgen norma usynyldy. Qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵany úshin kináli dep tanylǵan adamǵa sot sheshimi boıynsha nemese qylmystyq protsess taraptarynyń ótinishi boıynsha úsh aıdan bir jylǵa deıingi merzimge jábirlenýshini izdestirýge, oǵan barýǵa, aýyzsha jáne telefon arqyly kelissózder júrgizýge, onymen ózge de tásildermen baılanysqa túsýge tyıym salynatyn erekshe talaptar belgileýi qarastyryldy», - dedi J. Súleımenova.

Onyń aıtýynsha, sýıtsıdtiń aldyn alý maqsatynda Qylmystyq Kodekste jańa 2 quram boıynsha norma engizildi. Bul turǵyda sýıtsıdke ıtermeleý jáne sýıtsıdti nasıhattaǵany úshin jaza usynyldy. Sýıtsıdke ıtermelegeni úshin 5 jyldan 9 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasymen qylmystyq jaýapkershilik belgileý qarastyryldy.

Zań jobasynda ınternattyq uıymdarda turatyn balalardyń quqyǵyn qorǵaýdy qamtamasyz etý qadamdary usynyldy. Bul rette, áleýmettik mańyzy bar nysandarda (tamaqtaný, bilim berý, saýyqtyrý, emdeý jáne t.b.) kedergisiz tekserý júrgizý jónindegi normalar kózdelgen. Osylaısha, ınternattarda memlekettik baqylaý aldyn ala habardar etpeı júrgiziletin bolady. Sondaı-aq arnaıy áleýmettik qyzmetter kórsetetin uıymdarǵa, balalarǵa bilim berý jáne saýyqtyrý qyzmetterin mindetti lıtsenzııalaý usynylady.

«Basty nazar aýdarýǵa tıis másele - jańa Zań shańyraqty shaıqaltýǵa emes, otbasyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Turmystaǵy zorlyq-zombylyq máselesin sheshý qoǵamnyń barlyq deńgeıinde birlesken kúsh-jigerdi qajet etedi», - dedi depýtat.

Сейчас читают
telegram