Elimizdiń ońtústiginde Naýryz meıramy qalaı toılanady
Ár óńirde árbir kún ózindik ereksheliktermen este qalyp, halyqtyń meıramdy toılaýǵa yqylasy artýda. Al, elimizdiń ońtústigine kóktem erte keledi, turǵyndar da ulttyq ónerdi aıryqsha qadir tutady. Sońǵy ýaqytta shym shaharda jyldyń basy Alǵys aıtý, Kórisý sekildi dástúrlerden bastaldy. Osy oraıda qazaqtyń jyl basyn toılaýda qandaı jaqsy dástúrleri bar, ony durys kórsete alyp júrmiz be? Naýryz merekesiniń ulttyq ereksheligin aıshyqtaýǵa ne qajet degen máselege qatysty shymkenttikter óz oılaryn bildirdi. Máselen, qalalyq ádep-ǵuryp jáne salt-dástúr ortalyǵynyń dırektory Jánibek Taǵaevtyń pikirinshe, qazaq erterekte jyl basynyń kelgendigin úıge kirgen útten baıqaǵan.
«Halqymyz kóshpeli ǵumyr keshse de árbir áreketiniń astarynda úlken maǵyna jatqan. Máselen, naýryzdyń basy Kórisý merekesimen bastalǵan. Bul qalyń qardan bir-birimen qatynasa almaı, qys boıy ábden qınalǵannan keıin, kólik qatynaıtyndaı ýaqyt kelgende «el aman, jurt tynysh pa» dep birin-biri izdeýi. Al, alǵash kelgen qonaqqa arnaıy súrlenip saqtalǵan sheke asy tartylyp, tipti, qyryq janmen saýlyq surasyp, kórisken jandardyń kúnási tógiledi dep sengen. Sol sııaqty kıiz úıdiń sańylaý, tesiginen túsken kún sáýlesiniń tozańdanýyn qazaq «út kirdi» dep esepteıdi. «Út kirdi, úıge qut kirdi» dep qýanǵan. Naýryzda dástúrli oıyndar men as-taǵamdar usyný tarıhtan jalǵasyp kele jatyr. Degenmen, bul toıdyń taǵy bir qyry - qamqorlyqtyń, meıirimniń aıy bolǵan Naýryzdy qamqorlyqpen qarsy alý. Bul rette ata-babalarymyz ulystyń kem-ketigin toltyrý, ash-jalańashyn toıyndyrýdy umytpaǵan. Áz-Naýryz merekesin toılap, qaıyrymdylyqqa úndeıtin dástúrdi de umyt qaldyrmasaq, ıgiligi osy bolar»,- deıdi Jánibek Taǵaev.
Al, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Asma Qalybekovanyń sózinshe, ata-balalarymyz qys aıynyń qaharynan, jutynan mal-janyn aman-esen shyqqanyna qýanyp, Ulystyń uly kúnin toılaý 8-9 kúnge ulasqan. Folklortanýshy ǵalym áz - Naýryzdy ulyqtaý otbasynan bastalǵanyn aıtady.
«Aldymen kóktemgi kúnniń teńelýi qarsańynda jurt úılerin, qora-qopsysyn, kúndelikti qoldanatyn múlikterin retke keltirip, jıhazdaryn muqııat tazalaǵan. Qaryzdarynan qutylǵan, renjiskender tatýlasqan. Óıtkeni, úlkenderdiń aıtýynsha, Naýryz úıge engen kezde barlyq aýrý-syrqaý, jamanshylyq ataýy aýlaq bolýy tıis. Ulys kúni barlyǵy kóńildi júrýge tyrysyp, bir-birimen kezdeskende qushaqtasyp amandasqan, izgi tilekterdi tilep, jamanshylyq bolmasyn, pále-jala jerge ensin degen. Ár adam sándi kıinip, múmkindiginshe jańa kıim kıgen. Al kún men tún teńesetin kúni barlyǵy tańdy birigip qarsy alǵan. Qasıetti aıda tabıǵatty lastaýǵa, tártipsizdikke, urlyqqa, ǵaıbat sózderge jáne basqa da jaǵymsyz isterge tyıym salynǵan. Demek musylman elinde Naýryz ádeptilik, adamgershilik sııaqty asyl qasıetterdi ulyqtaıtyn kún esebinde erekshelengen. Taǵy bir qyzyǵy, Naýryzdyń alǵashqy kúnderiniń birinde qazaq halqynyń nanymy boıynsha jerdiń betinen erekshe bir gýil júredi. Biletin adamdar muny birinshi bolyp qoı sezedi, olardy baqqan qoıshy da baıqaıdy degen. Mundaı kúni tirshilik ataýlynyń bári «ázden» keıin ǵana erekshe kúsh-qýatqa ıe bolady. Sondyqtan halqymyzda «Áz bolmaı, máz bolma» degen sóz qalǵan»,- deıdi pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor.
Shymkenttik qolónershi Bolat Bilisbekov bolsa, naýryz ol óner adamdary saǵyna kútetin meıram ekenin aıtady.
«Naýryz meıramy ulttyq salt-dástúrlerimiz ben ádep-ǵuryptarymyzǵa negizdelip, keń saharada dúbirlete ótkizetin toı bolǵan. Jańa jylda tirshilik ataýly kóktemmen birge jańaryp, adamdardyń taza ári ádemi kıinip, barlyq zergerlik buıymdaryn taǵynyp júrýiniń ózi nege turady? Budan bólek kıiz úılerindegi tósenishteri men ydys-aıaqtaryn jańartady. Osylardyń bárinde qazaqtyń qolónershileriniń eńbegi men qoltańbasy jatqan. Qólónershiler Naýryz merekesinde ózderiniń sheberlikterimen jasalǵan buıymdaryn kórsetip, baǵalanatyn ýaqyty da osy merekemen tuspa-tus kelgen. Sondyqtan zaman almasyp, ýaqyt jańǵyrǵanymen sheberdiń qajettiligi, olarǵa degen suranys joǵalǵan joq. Kúni búginge deıin áz- merekeniń erterek kelýin kútetin - osy qolónershiler. Al, Naýryzdyń basynan bastalatyn «Kórisý» sekildi dástúrlermen halyqtyń bir-birin quttyqtap jatýynyń ózi adamdardyń merekege daıyndyǵyn eselendiredi eken. Aq jaýlyqty apa-ájelerimiz qazirdiń ózinde aǵaıyn-týys, kórshi-qolańǵa kóktemge aman-esen jetip, aǵarǵanǵa aýzymyz jetti degen jaqsy yrymmen Naýryz kójesin beretin kúnderin belgileýde. Sol sebepti Ulys kúnin toılaýdaǵy búgingi úrdisterdiń eshbir sókettigi joq. Onyń árqaısysy mán-mańyzǵa ıe»,- dıdi Bolat Bilisbekov.
