Elimizdiń Bas Múftıi sý tasqyny kezinde baspanasy qıraǵan aqtóbelikke páter syılady

None
None
AQTÓBE. QazAqparat - Aqtóbege kelgen Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Bas múftıi Erlan qajy Malǵajyuly sý tasqyny kezinde baspanasynan aıyrylǵan Saǵynysh Tobajanovaǵa eki bólmeli páterdiń kiltin tabys etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aqtóbedegi tasqyn kezinde 800-den astam úıdi sý basyp, 86 úı qırap qalǵan bolatyn. Baspanasy qulaǵan 65 adamǵa jer telimi berilip, qurylys jumystary úshin árqaısysyna 1 mıllıon teńge bólindi. Keıin «Nektar» qurylys kompanııasy óziniń eki jumysshysyna páter syılady. Al búgin Aqtóbege kelgen Qazaqstan Musylmandary Dinı basqarmasynyń Bas múftıi Erlan Malǵajyuly Mańǵystaý, Ońtústik, Batys Qazaqstan, Atyraý, Qyzylorda, Qostanaı jáne Aqtóbedegi oblystyq meshitter qarjy jınap, satyp alǵan 2 bólmeli páterdiń kiltin ІІ top múgedegi Saǵynysh Tobajanovaǵa tabys etti.
null 

«Sý apaty - tabıǵı apat. Sondaı qıyn kezde elimizdiń jeti oblysyndaǵy jamaǵat óz kómegin berýge usynys aıtty. Meshit jamaǵattary qarjy jınap, jaqsy is atqardy. Tynyshtyq, bereke bersin! Biz egemendigimizdiń, Elbasynyń salıqaly saıasatynyń arqasynda baqytty kezeńge jettik. Qadirin bilý kerek. Eń qasterlisi - táýelsizdigimiz. Qalaı baǵalaımyz desek, birligimizben, tynyshtyǵymyzben dep aıtar edim», - dedi Erlan Malǵajyuly.

«Nur Aqtóbe» yqsham aýdanyndaǵy 2 bólmeli páterde Saǵynysh Tobajanova anasymen, eki inisimen birge turady. Olar buǵan deıin Mahambetovka aýylynda turǵan. Sý tasqyny kezinde úsh bólmeli baspanasy qırap, shatyry ortasyna túsken. Olar buǵan deıin páterdiń, jerdiń kezegine turyp, memleketten kómek suramaǵan eken. 

«Barlyǵyna alǵys aıtamyz. Sýǵa ketken kúnnen bastap bizge kómektesip, jaǵdaıymyzdy bilip turdy. Adam eki jaǵdaıda kózine jas alady. Biri qaıǵyda, ekinshisi qýanyshta. Búgin men qýanyshtan jylap otyrmyn», - dedi Saǵynysh Tobajanovanyń anasy Baǵıla Sársenǵalıeva.

Aıta keteıik, «Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy asary» qory páterdi 7,5 mıllıon teńgege satyp aldy. Páter jıhazben, turmystyq tehnıkamen qamtamasyz etilgen. Azyq-túlik te jetkizildi. 
null

Сейчас читают
telegram