Elimizdegi mıgratsııalyq HQO Shymkentte ashyldy

None
None
ShYMKENT. QazAqparat - Búgin «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy QR ІІM-men birlesip, Shymkent qalasynda mıgratsııalyq halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyn (MHQO) ashty, dep habarlaıdy QazAqparat «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» korporatsııasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bul elimizdegi kóshi-qon qyzmetterin kórsetetin ekinshi ortalyq, alǵashqysy osy jyldyń basynda Astanada ashylǵan bolatyn.

Aıta ketý kerek, sońǵy jyldary  elimizdiń úshinshi megapolısinde sheteldik jumysshylardyń eleýli aǵyny baıqalýda. MHQO-da sheteldik azamattar memlekettik qyzmetterdi «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha bekitilgen standartqa saı ala alady. Onda elektrondyq kezek, arnaıy jabdyqtalǵan jumys oryndary, profıldi mamandar jáne yńǵaıly jumys kestesi qarastyrylǵan. Qyzmet alýshy 1-2 saǵattyń ishinde medıtsınalyq tekserýden, daktıloskopııadan óte alady. Sondaı-aq saqtandyrý polısin rásimdelip, jeke sáıkestendirý nómiri (JSN) beriledi. Buryn barlyǵyn tapsyrý úshin birneshe kún ketetin.

null   «Buryn sheteldikter jumys isteýge ruqsat alý úshin qajetti qujattaryn rásimdep, birneshe kún júretin. JSN alyp, salyq máselesin sheship, saqtandyrý anyqtamasyna qol jetkizý úshin birneshe mekemeni aralaýshy edi. Endi sheteldikter qujattardy bes kún boıy emes, bir kúnniń ishinde rásimdeý múmkindigine ıe boldy.  Bul mıgranttar úshin ǵana emes, jumys berýshi úshin de óte qolaıly», - deıdi «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynyń Túrkistan oblysy boıynsha fılıalynyń dırektory Erjan Jeńisbekov.

nullJańa MHQO jumys barysyn jeńildetip qana qoımaı, sybaılas jemqorlyq áreketteriniń aldyn-alýǵa jol ashady. Jyl basynan beri Qazaqstanda kóshi-qon baǵyty boıynsha 267 287 memlekettik qyzmet kórsetilgen.

nullJańa front-ofıs Shymkent qalasyndaǵy Nursat yqshamaýdany, Baıterekov kóshesi, 89 úı mekenjaıynda ornalasqan.  1 500 sharshy metrlik ǵımaratta 100 kólikke arnalǵan avtoturaq bar. Mekeme tańǵy saǵat 09-dan keshki saǵat 18.30-ǵa deıin, túski úzilissiz qyzmet kórsetedi.

Сейчас читают
telegram