Elimizde memlekettik satyp alý rásimin ótkizetin keı kásiporyndar shyǵynǵa batty
«Atameken» tóralqa tóraǵasy Raıymbek Batalov S.Kırov jáne Petropavl aýyr mashına jasaý zaýytynda boldy. Kezdesýde óńirdiń ónerkásip salasynyń ókilderi búginde elimizdiń qorǵanys tapsyrystaryn oryndaıtyn barlyq kásiporynnyń aldynda turǵan problemany atap ótti. Ol Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen jáne Qorǵanys mınıstrligimen shart jasasý kezinde memlekettik-qorǵanys tapsyrysy aıasynda tikeleı jáne ústeme shyǵystardy tolyq ótemeýge baılanysty. Sondyqtan kásiporyn basshylyǵy qyzmetkerlerdiń eńbekaqysyn, demalys jáne aýrýhana tólemderin óz esebinen tóleıdi.
«Ótken jyly osyǵan baılanysty 800 mln teńge shyǵyn ótelmedi. Satyp alýdy Qarjy mınıstrligi júrgizedi jáne biz osy mınıstrlikterge erejelerdi ózgertý týraly birneshe ret usynys jiberdik. Biraq usynystarymyzǵa qoldaý kórsetilmeıdi. Sonymen bul máselege 2 jyl boldy», - deıdi «S.Kırov atyndaǵy mashına jasaý zaýyty» AQ Bas dırektorynyń orynbasary Aınagúl Rahmetova.
Bul kásiporyn azamattyq baǵytta da jumys isteıdi. Munda da kompanııa taýardyń qymbat bolýyna baılanysty múldem básekege qabiletsiz, óıtkeni baǵaǵa joǵaryda atalǵan sharttardan jabylmaǵan shyǵyndar áser etedi.
«Sonymen qatar taýarǵa usaq komponentterdi satyp alý úshin men kvazımemlekettik sektordyń satyp alý erejelerine sáıkes satyp alýdy júrgizýim kerek. Bul is júzinde bir aıǵa sozylady: birinshi kezeńde jáne ekinshi kezeńde ótpeýi múmkin, sodan keıin 15-20 kún ótedi jáne eń jaqsy jaǵdaıda satyp alý bir kózden ótedi. Al meniń básekelesim shartty túrde óz ónimin garajda shyǵarady. Ol qajetti bólshekterdi bazarǵa baryp arzanǵa jáne ýaqyt joǵaltpaı satyp alady. Osylaısha ol merzimnen de, baǵadan de utady. Sondyqtan biz kvazımemlekettik sektordyń satyp alý erejelerinen bas tartqymyz keledi. Óıtkeni olar memlekettik satyp alýlarǵa teńestirilgen. Al biz kommertsııalyq kásiporynbyz, bizge eshkim jaıdan-jaı aqsha bermeıdi», - deıdi Aınagúl Rahmetova.
Bul erejelerden kásiporyn óz rejımin ornatý arqyly zańdy túrde bas tarta alady. Kásipkerdiń aıtýynsha, qazir Qazaqstanda osyndaı máselesi bar taǵy 42 zaýyt bar, onda 20 myń jumysshy eńbek etedi. Problema sheshilmese, óńirdiń mashına jasaý salasy 5 jyldan keıin bankrotqa ushyraýy múmkin.
«Qandaı ózgeris engizý kerektigin jazyp, bizge jiberińizder. Oǵan sizderden basqa qalǵan 42 kásiporynnyń qoly qoıylsyn. Al biz óz tarapymyzdan iske kirisip, máseleni sheshýge tyrysamyz», - dedi Ulttyq palata basshysy Raıymbek Batalov.
