Elimizde bıznes pen ınvestorlardyń memorgandarǵa senimin arttyrý baǵytynda joba iske asyrýda

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Bıznes pen ınvestıtsııalardy qorǵaý – Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń basymdyqtarynyń biri. Bul týraly Agenttikte ótken jıynda aıtyldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qazirgi tańda kásipkerlerdiń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý – eldiń kún tártibindegi basym baǵyttarynyń biri.

Memleket basshysy óziniń jyl saıynǵy joldaýynda atap ótkendeı, pandemııa kezeńinde shaǵyn jáne orta bıznes qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, qoldaýǵa asa muqtaj. Osy rette, bızneske zańsyz aralasý, onyń qyzmetine kedergi keltirý «memleketke qarsy eń aýyr qylmys» retinde qabyldanýy tıis.

Kásipkerlik saladaǵy sybaılas jemqorlyqqa qarsy tabysty is-qımyl ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etip, ınvestıtsııalyq tartymdylyqty jáne halyqtyń ál-aýqatyn arttyrady.

Bul baǵytta Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is – qımyl agenttigi qolaıly ınvestıtsııalyq ahýaldy nyǵaıtý, kásipkerler tap bolatyn barlyq protsesterdi sybaılas jemqorlyqqa qarsy súıemeldeý arqyly bıznes pen ınvestorlardyń memlekettik organdarǵa senimin arttyrýǵa baǵyttalǵan «Protecting business and investments» (budan ári – PBI) jobasyn iske asyrýda.

Agenttiktiń alańynda jobalyq keńseniń jetekshisi O. Savelenko 2020 jylǵy PBI jobasynyń qorytyndylary týraly esep berdi.

Búginde Agenttik jalpy somasy 16,3 trln teńgeniń 656 bıznes-jobasyn sybaılas jemqorlyqqa qarsy súıemeldeıdi.

Qatań karantın rejımine qaramastan, byltyrǵy kórsetkishter 2019 jylmen salystyrǵanda joǵary jáne jobanyń 2018 (birinshi) jylǵy kórsetkishine jaqyndady.

2020 jyldyń birinshi jáne ekinshi jartyjyldyǵymen salystyrǵanda jasalǵan kelisimder sany 40,4%–ǵa ósti (I jartyjyldyq – 99, II jartyjyldyq - 139).

Málimdelgen ınvestıtsııalar somasy 8 esege artty (I jartyjyldyq - 0,5 trln teńge, II jartyjyldyq - 4,2 trln teńge).

Jasalǵan kelisimderdiń jalpy statıstıkasyna sáıkes ár óńirdegi kelisimderdiń ortasha sany 25-ten 45-ke deıingi aralyqta aýytqıdy.

Aıta ketý kerek, 115 jobada, ıaǵnı ár besinshi jobada (17,7%) sheteldik qatysý (23 el) baıqalady, al 4-shi toqsandaǵy ósim 4,5% qurady.

Qytaı (35), RF (15), Túrkııa (13), Germanııa (11) keń taralǵan, BAÁ-nen (5), AQSh-tan (4) jáne Polshadan (3) ınvestıtsııalar belsendi tartylýda.

Basqa elderdiń – Ázirbaıjan, Aýǵanstan, Belarýs, Ulybrıtanııa, Danııa, Úndistan, Iran, Ispanııa, Malaızııa, Nıderlandy, Sıngapýr, Slovakııa, Frantsııa, Chehııa, Shveıtsarııa jáne Japonııanyń jobalary súıemeldenýde.

Jobalyq keńseniń jumysyna túrli halyqaralyq uıymdardyń ókilderi qyzyǵýshylyq tanytýda. Atap aıtqanda, olar kásipkerlermen ózara árekettesý tetikterine, áser etý quraldaryna jáne shaǵymdardy sheshý ádisterine, praktıkalyq nátıjelerge qyzyǵýshylyq tanytady.

Osy rette, bıznes-jobany Agenttiktiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy súıemeldeýiniń negizgi sharty – ınvestorlardy adal bıznes júrgizýge mindetteıtin kelisimge qosylýy ekenin atap ótken jón.

Súıemeldenetin bıznes júginetin problemalyq máselelerdi sheshýde belgili bir tabystarǵa qol jetkizý – eń aldymen, Agenttiktiń, «Atameken» UKP-nyń, Syrtqy ister mınıstrligi men Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń arasyndaǵy syndarly yntymaqtastyq pen jedel ózara is-qımylǵa negizdelgen.

Bıznesmenderdiń ótinishteri boıynsha júıeli ákimshilik kedergilerdi anyqtaý jáne ony «Atameken» UKP-nyń problemalar tizilimine engizý jóninde birlesken jumystar júrgizilýde.

Tizilimniń mazmundyq bóligi kásipkerliktiń júıeli problemalaryn sheshý boıynsha jınaqtaýdy, jikteýdi, usynystar ázirleýdi jáne olardy iske asyrý barysyna, onyń ishinde zańnamaǵa jáne NQA-ǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý boıynsha usynystar ázirleý jolymen monıtorıng júrgizýdi bildiredi.

Búgingi kúni tizilimde 373 problemalyq másele bar, onyń 255–i sheshildi, 76-sy memlekettik organdar men «Atameken» UKP-nyń qaraýynda, 42-sin sheshý boıynsha jumystar júrgizilýde.

Agenttik ashyq jáne «Halyq únine qulaq asatyn» memleketti qalyptastyrý boıynsha, onyń ishinde óz qyzmetiniń basymdyqtarynyń biri bolyp tabylatyn bıznes pen ınvestıtsııalardy qorǵaý aıasynda praktıkalyq sharalar qabyldaýda.


Сейчас читают
telegram