Elimizde birqatar salada salyq salýǵa qatysty ózgerister bolady
Bul qujat Memleket basshysynyń 2022 jylǵy 11 qańtarda QR Parlamenti Májilisiniń otyrysynda, 2022 jylǵy 12 qańtarda otandyq bıznes ókilderimen kezdesýde, sondaı-aq 2022 jylǵy 21 qańtarda otandyq iri bıznes ókilderimen kezdesýde aıtylǵan jekelegen tapsyrmalaryn iske asyrý maqsatynda ázirlendi.
Onyń ishinde, atalǵan zań jobasy aıasynda:
- salyq salýdyń saralanǵan tásilin qoldana otyryp, paıdaly qazbalardy óndirýge arnalǵan salyqtyń mólsherlemelerin ulǵaıtý, rentabeldilik deńgeıine baılanystyra otyryp, jańa ken oryndary úshin osyndaı salyqty tóleýden bosatý;
- dıvıdendter boıynsha jeńildikterdiń kúshin joıý jáne olarǵa salyq salý, beırezıdent-úlestes tulǵalar kórsetken materıaldyq emes qyzmetter boıynsha shegerimderdi qoldanýdy shekteý;
- tsıfrlyq maınıngke salyq salý mólsherlemelerin arttyrý;
- tótenshe jaǵdaıdyń qoldanylýy kezeńinde keltirilgen zalaldy óteý kezinde salyqtyq jeńildikter berý máselelerin retteýge múmkindik beretin normalardy engizý;
- temeki ónimderine aktsız stavkalaryn, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temeki ónimderine aktsızder salasyndaǵy salyq saıasatyn júrgizý qaǵıdattary týraly kelisimniń normalaryn iske asyrý maqsatynda belgileý eskerilgen.
«Birinshi mindet – tabıǵı resýrstardy óndirýden túsetin kiristi kúsheıtý. Qatty paıdaly qazbalar baǵasynyń dınamıkasy taldandy. Máselen, 2018-2022 jyldar kezeńinde bırjalyq metaldar baǵasy 40 paıyzdan joǵary ósim kórsetti. Bırjadan tys paıdaly qazbalar (temir keni, hrom keni, marganets jáne t.b.) orta eseppen 20%-dan 40%-ǵa deıin ósti. Osyny eskere otyryp, bırjalyq metaldar boıynsha paıdaly qazbalardy óndirý salyǵynyń mólsherlemelerin 50 paıyzǵa, al qalǵan qatty paıdaly qazbalar boıynsha 30%-ǵa ulǵaıtý usynylady», - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov.
Onyń aıtýynsha, salyq júktemesin ulǵaıtýmen qatar, geologııalyq barlaýdy jáne jańa ken oryndaryn ashýdy yntalandyrý boıynsha qadamdar eskerilgen.
Munymen qosa zań jobasy aıasynda qańtarda zardap shekken kásipkerlerge salyq jeńildigi qarastyrylady.
«Memleket basshysy qańtar aıyndaǵy oqıǵalar barysynda keltirilgen zalaldy óteý, bızneske járdem kórsetý týraly tapsyrma berdi. Atalǵan jumys barysynda salyq salý máseleleri de bar. Sondyqtan alynǵan ótemaqy somasy boıynsha kásipkerlerdi salyq mindettemesinen bosatý maqsatynda osy máseleni retteý normalary usynylady», - dedi Á.Qýantyrov.
Sonymen qatar ol ınternet salasyndaǵy salyq salý júıesine qatysty usynysyn aıtty.
«Internetpen tıisti deńgeıde qamtamasyz etý úshin jańa tehnologııalar kóbirek qoldanylyp jatyr. Sonyń biri – geostatsıonarlyq emes spýtnıktik baılanys júıeleri. Salyq kodeksinde osyndaı baılanys túri úshin 1 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde tólem belgileý usynylady», - dedi mınıstr.
Kólik júıesin jaqsartý qadamdary
Búgin palatanyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kólik máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy da birinshi oqylymda maquldandy.
Zań jobasy:
- joldarda kóliktik baqylaýdy avtomattandyrýǵa;
- teńiz apattarynyń saldaryn joıýǵa baılanysty qatynastardy retteýge;
- temirjol kóligindegi apattar, avarııalar men oqıǵalardy tergeýdiń tıimdiligin arttyrýǵa;
- azamattyq avıatsııa salasyndaǵy ýákiletti uıymdy ınstıtýtsıonaldyq damytý arqyly azamattyq avıatsııa salasyndaǵy memlekettik retteýdiń tıimdiligin arttyrýǵa;
- ulttyq zańnamany Halyqaralyq azamattyq avıatsııa uıymy standarttarynyń talaptaryna jáne Eýropalyq Odaqtyń avıatsııalyq talaptaryna sáıkes keltirýge arnalǵan.
Zań jobasy Qazaqstan Respýblıkasynyń 4 kodeksi jáne 16 zańyna ózgertýler men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi.
«Atap aıtqanda zań jobasy áleýmettik mańyzy bar, sondaı-aq qalalyq (aýyldyq), qala mańyndaǵy qatynasta avtomobılmen turaqty tasymaldaýda «Altyn alqa», «Kúmis alqamen» nagradtalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, І jáne ІІ dárejeli «Ana dańqy» ordenimen nagradtalǵan kópbalaly analardyń, birinshi toptaǵy múgedekterdiń tegin jol júrý quqyǵyn kózdeıdi. 15 jastan 18 jasqa deıingi jastar bılet qunynyń 50 paıyzyn tóleı alady», - dedi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev.
Mınıstrlik keltirgen derekterge sáıkes, Qazaqstanda 65 myńnan astam «Altyn alqa», 137 myńnan astam «Kúmis alqa», 15 myńnan astam «Batyr ana» ıegerleri bar. І topta – 69 444, ІІ topta – 280 965 jáne ІІІ topta – 264 934 múgedektigi bar adam tirkelgen. 7 jasqa deıingi balalar sany 2 mıllıonnan assa, 7-15 jas aralyǵyndaǵy 2,7 mln bala jáne 16-18 jastaǵy 724 myń jas bar.
Vedomstvo basshysynyń sózine qaraǵanda, avıakompanııalarǵa áýe tasymaly shektelgen adamdardyń jeke tizilimin júrgizýge múmkindik beretin norma engiziledi. Alaıda azamattar mundaı tizimge tek ushaq bortyndaǵy quqyqbuzýshylyq úshin jáne olardy qylmystyq nemese ákimshilik jaýapkershilikke tartý nátıjesinde kinási dáleldengen jaǵdaıda ǵana engiziledi.
Energııa únemdeý talaptary aıqyndaldy
Parlament Májilisi «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine energııa únemdeý jáne energııa tıimdiligin arttyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn ekinshi oqylymda maquldady.
Zań jobasynda energııa aýdıtorlaryn attestattaý jónindegi memlekettik fýnktsııany básekelestik ortaǵa berý, energııa aýdıti salasyndaǵy kásipkerlik qyzmetti keńeıtý jáne energetıkalyq aýdıttiń erikti sıpattaǵy «ekspress-energııa aýdıti» jáne «nysanaly energııa aýdıti» degen jańa túrlerin engizý jolymen energııa aýdıti júıesin jetildirý kózdeledi.
Memlekettik energetıkalyq tizilim sýbektileri energetıkalyq menedjment júıesi engen, energııa aýdıtiniń aldyńǵy qorytyndysy bolǵan jáne jyldyq energııa tutynýdy keminde 5%-ǵa tómendetý qamtamasyz etilgen jaǵdaıda mindetti energııa aýdıtiniń ornyna ekspress-energııa aýdıtinen óte alady.
Zań jobasyndaǵy birqatar túzetýler sýbektilerge zań buzýshylyqtardy óz betinshe joıýǵa múmkindik berý maqsatynda sýbektilerge barmaı profılaktıkalyq baqylaýdy endirýge baǵyttalǵan.
Ekinshi oqylymdaǵy zań jobasymen jumys barysynda depýtattar:
- Memlekettik energetıkalyq tizilim sýbektileriniń sý tutyný monıtorıngi boıynsha normalardy saqtaýǵa;
- Memlekettik energetıkalyq tizilim sýbektileriniń tizbesin keńeıtýge; - mindetti energııa aýdıtiniń ornyna ekspress-energııa aýdıtin júrgizý sharttaryn jeńildetýge;
- baqylaý sýbektilerine barmaı profılaktıkalyq baqylaý júrgizý tártibin naqtylaýǵa;
- energııa únemdeý jáne energııa tıimdiligin arttyrý salasyndaǵy habarlama berý tártibin naqtylaýǵa;
- energııa aýdıtorynyń quqyqtary men mindetterin belgileýdi kózdeıtin jeke bap engizýge baǵyttalǵan túzetýler engizdi.
Depýtattar «Elektr energetıkasy týraly» jáne «Tabıǵı monopolııalar týraly» Zańdarǵa respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jylý elektr stantsııalaryn balamaly energııa kózderine, atap aıtqanda gazǵa aýystyrý tetigin zańnamalyq bekitýge jáne elektr energııasynyń tapshylyǵyn jabýǵa baǵyttalǵan túzetýlerdi jeke blokpen engizdi. Osy normalarda otynnyń balamaly túri retinde gazdy paıdalaný arqyly generatsııalaıtyn qondyrǵylardy sala otyryp, jańǵyrtýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa jáne keńeıtýge ınvestıtsııalyq kelisimder jasasý kózdeledi. Palata depýtattary zań jobasyn maquldap, Senattyń qaraýyna jiberdi.
Mańyzdy zań jobalary Májiliske engizildi
Parlament Májilisi «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn talqylaıdy.
«Atalǵan zań jobasy Májiliske Parlament depýtattarynyń bastamasymen 2022 jylǵy 23 mamyrda engizildi. Qujat kiristerdi jylystatýǵa jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyldyń ulttyq júıesin jaqsartýǵa, sondaı-aq Aqshany jylystatýǵa qarsy kúrestiń qarjylyq is-sharalaryn ázirleý tobynyń halyqaralyq standartyn iske asyrý maqsatynda ázirlendi. Qarjy jáne bıýdjet komıteti zań jobasy boıynsha 2022 jylǵy 30 jeltoqsanǵa deıin qorytyndy ázirleýge daıyn», - dedi Májilistiń Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń tóraǵasy Marat Qusaıynov palatanyń jalpy otyrysynda.
Sonymen qatar, Májilis depýtattarynyń qaraýyna «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qarjy naryǵy men qarjy uıymdaryn memlekettik retteýdi, baqylaý men qadaǵalaýdy kúsheıtý jáne qarjylyq pıramıdalardyń qyzmetine qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy engizildi.
«Bul zań jobasy Parlament Májilisi depýtattarynyń bastamasymen Memleket basshysynyń qarjy pıramıdalaryna qarsy is-qımyl jónindegi tapsyrmalaryn iske asyrý maqsatynda ázirlendi. Qujattyń negizgi maqsaty - azamattar múlkiniń qorǵalýyn arttyrý jáne qarjy pıramıdasynyń bastapqy satysyndaǵy qyzmetiniń jolyn kesý. Qarjy jáne bıýdjet komıteti zań jobasy boıynsha 2022 jylǵy 16 qarashaǵa deıin qorytyndy ázirleýge daıyn», - M. Qusaıynov.
