Elimizde avtomobıl joldaryn salýda jańa tehnologııalar qoldanylyp jatyr

None
ASTANA. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elimizdegi respýblıkalyq jáne jergilikti joldardyń jaǵdaıyna qatysty máseleni nazarynan tys qaldyrǵan emes. Máselen, ótken jyly azamattardyń jol sapasyna qatysty aıtyp júrgen syny oryndy ekenin alǵa tartyp, sapasyz jasalǵan jol jyl saıyn jóndeýdi qajet etetinine jáne buǵan memlekettiń qarjysy tıimsiz jumsalyp jatqanyna nazar aýdarǵan bolatyn. Ótken aıda Qaraǵandy jurtshylyǵymen kezdeý barysynda da Prezıdent jol máselesine aıryqsha toqtalǵan edi.

Iá, búginde respýblıkadaǵy avtomobıl joldarynyń sapasy júrgizýshiler tarapynan kóptegen synı pikir qalyptastyryp otyrǵany jasyryn emes. Tipti, jol salasyn jalqaýlar ǵana synamaıdy desek te bolady. Degenmen, salada ózgerister de oryn alyp jatyr. Otandyq avtojolshylar da zaman aǵymyna ilesip, eń aldyńǵy qatarly ádisterdi jol salý barysynda qoldanýǵa tyrysýda. Máselen, qazirgi ýaqytta avtojol salý barysynda asfalt-beton qospalarymen jobalaýdyń amerıkalyq tehnologııasyn engizip jatyr.

Sarapshylardyń atap ótýinshe, búginde Qazaqstandaǵy joldar keńestik kezeńdegi qujattarǵa (GOST) negizdelgen normatıvter boıynsha jobalanyp, salynady. Biraq ýaqyttyń ornynda turmaıtynyn jáne avtojoldardyń qyzmet etý sharttary ózgeretinin, júkteme artyp, trafık pen jyldamdyq rejımi ulǵaıyp kele jatqanyn túsinemiz. Salanyń aldynda turǵan negizgi mindetterdiń biri jol jobalaý men salýdyń halyqaralyq standarttaryna kóshý, óndiris mádenıetin únemi arttyrý ekenin jaqsy bilemiz.

«Qazaqstannyń avtomobıl joldarynyń sapasyn arttyrý maqsatynda qurylymdyq bólimshelerimiz jumystar men materıaldardyń sapasyn baqylaýmen ǵana aınalyspaı, jol jobalaý men salý barysyna jańa tehnologııalardy jáne tásilderdi belsendi zerdelep, engizip jatyr», - dedi Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy Ǵylym jáne jańa tehnologııalardy engizý departamentiniń dırektory Nurjan Dosaev.

Bul baǵyttaǵy jumystyń jarqyn mysaldarynyń biri – Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy Qazaqstannyń ozyq ýnıversıteti «Nazarbaev Ýnıversıtetimen» birlesip, eń jaqsy sıpattamalary bar asfalt-beton qospalaryn jobalaýdyń amerıkalyq tehnologııasyn engizý. Kompanııa qyzmetkerleri Qazaqstanǵa beıimdelgen osy tehnologııany engizý avtomobıl joldarynyń sapasyn jaqsartýǵa múmkindik beredi dep sanaıdy.

«Superpave tehnologııasy sapany, qyzmet etý merzimin arttyrýǵa múmkindik beredi jáne zamanaýı zerthanalyq jabdyqty qoldana otyryp, asfalt-beton qospalarynyń utymdy tańdalǵan quramynyń arqasynda jumys isteıdi. Bul jobalaý júıesi Eýropa memleketterinde, sondaı-aq AQSh, Kanada, Qytaı jáne Saýd Arabııasynda synaqtan ótti», - dep túsindiredi Nurjan Dosaev.

Superpave ádisi shuńqyr, jolda jyryqtardyń paıda bolýy, tómen temperatýra kezindegi jyryqtardyń qalyptasýy, jol tóseminiń qalǵan deformatsııalaryna tózimdi dep sıpattalady. Mysaly, asfalt naqty tabıǵı-klımattyq jaǵdaılarǵa, ıaǵnı eldiń ystyq aımaqtarynda - joǵary temperatýraǵa tózimdi, sýyq aımaqtarynda – jaryqshaqtanýdyń tómen temperatýrasyna tańdalady.

«Bıyl Superpave ádisin engizýge tikeleı daıyndyq jumystaryna kirisip kettik. Jol kartasynyń jobasy da bar. Jabdyqpen jumys isteý úshin egjeı-tegjeıli nusqaýlyq ázirlenip jatyr. Logıkasy men ádisti kezeń-kezeńmen engizý joldary túzildi», - deıdi Nurjan Dosaev.

Nazarbaev ýnıversıtetiniń professorlary Superpave tehnologııasymen etene tanys ári Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵyna aıtarlyqtaı qoldaý kórsetip otyr. Máselen, professor Chan Son Shon Tehas shtatynda kóptegen jyl boıy jumys istep, osy tehnologııamen tikeleı aınalysqan.

«Superpave ádisiniń artyqshylyǵy tutqyr zattyń qasıetterine jáne ony qoldanýdyń temperatýralyq dıapazonyna negizdelip, arnaıy ázirlengen PG Grade shkalasy boıynsha bıtýmdy tutylǵysh materıaldyń markasyn dál tańdaý arqyly qol jetkiziledi. Bul tásil joldardyń qyzmet etý merzimin barynsha uzartýǵa múmkindik beredi», - dep túsindiredi Chan Son Shon.

Nazarbaev Ýnıversıtetiniń oqytýshy, ǵylymı qyzmetkeri Aıjan Qısambınova bul tehnologııa asfalttyń ǵana emes, sonymen qatar bıtýmnyń sapasyna qatysty máseleni sheshetinin alǵa tartady. Óıtkeni, bizdegi bıtým áli kúnge deıin eskirgen GOST boıynsha óndirilip keledi. Al, Superpave zamanaýı polımerlerdi qosý arqyly bıtýmnyń ónimdiligin jaqsarta túsedi.

«PG Grade shkalasymen bıtým tutqyr zatty tańdaý (Qazaqstannyń joǵary jáne tómen temperatýra boıynsha kartasy) tabıǵı jaǵdaılardyń erekshelikterin, avtomobıl qozǵalysy kezindegi júktemelerdiń qarqyndylyǵyn, sońǵy 20 jyldaǵy jazǵy jáne qysqy temperatýranyń eń joǵary kórsetkishterin qamtıtyn qurylys aýdanyndaǵy sıpattamalardy taldaýǵa negizdelgen. Qazirgi ýaqytta Superpave tehnologııasyn engizý baǵdarlamasyn ázirleýmen aınalysyp jatyrmyz. Ony engizý kezindegi basqa elderdiń tájirıbesin zerdeleımiz. Qazaqstannyń barlyq óńirleriniń temperatýralyq erekshelikterin eskeretin bıtým tutqyr zattardy irikteý úshin PG Grade kartasyn jetildirýmen aınalysamyz. Eń senimdi modeldi tańdaý úshin AQSh, Koreıa jáne Japonııanyń esepteý modelderin qoldanamyz. Sondaı-aq, Superpave ádistemesi boıynsha AASHTO amerıkalyq standarttardyń negizgi normatıvtik erejelerin eskere otyryp, standarttar ázirlenetin bolady», - dep tolyqtyrady Aıjan Qısambınova.

Sonymen qatar, 2020 jyldyń shildesinde Ulttyq jol aktıvteri sapasy ortalyǵy Nazarbaev Ýnıversıtetiniń túlekteri Ánýar Sársembınov jáne Danııar Amantaevpen birlesip, Smart Road Diagnostic System (SRDS) baǵdarlamasyn ázirleý jumysyn bastady. Olar kompanııaǵa jańa tehnologııalardy engizý mamandary retinde jumysqa qabyldandy.

Jol jáne kópir dıagnostıkasy bóliminiń bastyǵy Baýyrjan Jeksenbekovtiń atap ótýinshe, Smart Road Diagnostic System (SRDS) – bul kompıýterlik kórý jáne mashınalyq oqytý tujyrymdamalaryna negizdelgen jol aqaýlaryn avtomatty túrde taný júıesi (jasandy ıntellekt). Júıe avtomobıl joldarynyń qurylymdyq elementteriniń jóndeýaralyq merzimderin, onyń ishinde qurylystan, qaıta jańartýdan, kúrdeli, ortasha jáne kúndelikti jóndeýden keıingi jol jaǵdaılaryn 95 paıyzdan astam dáldikpen taǵaıyndaý jónindegi usynymdarǵa sáıkes aqaýlardy tanýǵa múmkindik beredi.

«Bul boılyq jaryqtar, kóldeneń jaryqtar, jaryqtar tory, boıaý/qabyrshaqtaný, terleý, oıyqtar/shuńqyrlar, jıekter», - dep túsindiredi Baýyrjan Jeksenbekov.

Júıe syzyqtyq kameradan (jol jamylǵysyn túsirý úshin), júrip ótken jol datchıginen (joldaǵy aqaýdyń ornyn taný úshin), GPS datchıginen (aqaýdyń GPS koordınattaryn taný úshin) jáne kompıýterden (jazý jáne esepteý úshin) turady. Sondaı-aq, aqparattyq júı web-server-di qamtıdy. Onda ınjenerler aqaýlardy taný jáne basqa jazba júıelerine túsirilgen jol esepterin qalyptastyrý úshin «vdef» formatyndaǵy faıldardy júkteı alady.

Baýyrjan Jeksenbekov osy júıe boıynsha jumys protsesi qalaı júrgiziletinin de túsindirip berdi.

Injener kompıýterde baǵdarlamany (Srds) ashady. Sodan keıin jazýdy bastaý úshin derekterdi engizip (jol kody, jol ataýy, jazýdy bastaýdyń bastapqy shaqyrymy, qozǵalys baǵyty, jolaq nómiri, avtomobıl jolynyń sanaty, kúni), veb-serverde «.vdef» formatynda jazylǵan jol faılyna ataý beredi: jol ataýy-bastapqy metr-sońǵy metr-jolaq-jol eni-kúni. Ári qaraı, aqparattyq júıe aqaýlardy shamamen mınýtyna 1 shaqyrym jyldamdyqpen tanıdy.

«Injener óńdelgen aqaýlardyń sýretterin jáne jol jamylǵysynyń kúıi týraly esepti júkteı alady. Esepte aqaý jáne onyń parametrleri (aýdany/uzyndyǵy, orny, koordınattary), sondaı-aq árbir óńdelgen shaqyrymǵa jalpy aýdany men aqaýlardyń uzyndyǵy bar jol jabyndysynyń jaı-kúıi týraly tizimdeme kórsetiledi», - dedi Baýyrjan Jeksenbekov.

Aıta keterligi, bul júıe uzyndyǵy 100 shaqyrymdyq ýchaske derekterin óńdeýdi 4 kúnnen 4 saǵatqa deıin qysqartady. Baǵdarlamaǵa avtorlyq quqyq alynǵan. Ol kásiporynnyń menshigi sanalady.


Сейчас читают
telegram