«Elimiz medıtsınalyq týrızm ortalyǵyna aınala ma?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Almatyda «Shıpajaı-2016» atty sanatorııalyq-kýrorttyq emdeýdi damytý máselelerin qozǵaǵan І halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq forým ótti. Forýmnyń maqsaty - medıtsınalyq týrızmdi damytý, sanatorııalyq-kýrorttyq em, medıtsınalyq ońaltý, sporttyq medıtsına, kýrorttyq bıznes ındýstrııasy máselelerin talqylaýǵa arnalǵan turaqty biregeı pikirtalastyq alańsha qurý. Sondaı-aq, onyń bazasynda sanatorııalyq emdi damytý boıynsha jahandyq máselelerdi sheshý úshin eldiń ıntellektýaldyq, uıymdastyrýshylyq, kadr jáne aqparattyq resýrstaryn biriktirý de osy taqyryp aıasynda zerdelendi. Forýmda sheteldikterdi tartý úshin aldymen servıstik jaǵdaıdy jaqsartyp, demalýshynyń kóńilinen shyǵýymyz kerektigin jetkizgen Prezıdenttiń is basqarmasy medıtsınalyq ortalyǵynyń jetekshisi Valerıı Benberın, sondaı-aq densaýlyqty qalypqa keltirýge bolatyn ulttyq ádister tabý qajettigin, elimizde ósetin emdik shópterdiń túri kóptigin, Qazaqstanǵa keletin sheteldik mamandar taýǵa barǵanda aspanǵa emes, jerdegi baılyqqa qaraıtynyn, olardyń sózinshe, Qazaqstanda ósetin shópterdiń barlyǵy paıdaly ekendigin, al qazaqtyń brendtik ónimi - shubat pen qymyz, saýmaldyń emdik qasıetiniń densaýlyqqa paıdaly ekenin jarnamalaý, túsindirýdi, ol úshin osy máselelerdi belsendi túrde jolǵa qoıýda izdenip, sony júzege asyrý kerektigin alǵa tartty. «Bizdiń elimizde medıtsınalyq týrızmniń damý áleýeti joǵary, - dedi ol. - Ras, kóptegen qazaqstandyqtar shetelge baryp emdeledi. Máselen, tek almatylyqtar 400 mln. dollar kóleminde shetelge baryp emdelgen. Al shyntýaıtynda, medıtsınanyń ár salasyn alyp qarasańyz, bizdiń dárigerlerdiń bilim deńgeıleri, kásibıligi, ǵylymı áleýeti olardan bir de kem emes. Qazaqstanda Elbasynyń áleýmettik salaǵa qatysty júrgizip otyrǵan saıasatynyń nátıjesinde densaýlyq saqtaý salasynda sapaly tujyrymdamaly sekiris jasaldy. Osy rette materıaldyq baza nyǵaıtyldy. Qazir elimizdiń barlyq oblys ortalyqtarynda joǵary tehnologııalyq ota jasaýǵa barlyq múmkindik bar. Olarda naǵyz kásibı bilikti mamandar jumys jasaıdy. Sondyqtan, dárigerlerdiń mártebesin kóterýimiz kerek. Sol arqyly dárigerlerdiń qyzmetin kóterýge bolady. Elbasy aıtty emes pe, bizdiń patsıentter shetelge emes, sheteldikterdiń bizge kelýine jumys jasaýymyz kerek dep. Qazir seń qozǵalyp, biraz jumystar atqarylýda. Máselen, bizdiń klınıkaǵa AQSh, Izraıl, Reseıden emdelýge alǵashqy patsıentter kele bastady. Sondyqtan, biz osy baǵyttaǵy jumysymyzdy keńeıtip, damyta beremiz». Maqala «Elimiz medıtsınalyq týrızm ortalyǵyna aınala ma?» degen taqyryppen berilgen.
Qazaqstan Respýblıkasynyń delegatsııasy BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi komıtetiniń otyrysynda adam quqyqtary men bostandyqtary máselesi boıynsha memlekettiń múddesin qorǵap qaıtty. «Egemen Qazaqstan» gazeti osy oqıǵaǵa oraı delegatsııa quramynda bolǵan Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi Marat Sársembaevty áńgimege tartqan. Basylym tilshisiniń «Qazaqstandaǵy adam quqyqtarynyń saqtalýy jaǵdaıyna aldyn ala berilgen baǵa bar ma?» degen saýalyna jaýap bergen ol: «Iá, bar. Komıtet múshesi A.Zaıbert-For komıtettiń 2011 jylǵy usynymdaryn oryndaýǵa Qazaqstan tarapynyń úlken jaýapkershilikpen qaraǵanyn atap ótti. Sondaı-aq, komıtet tóraǵasy F.Salvıolı Qazaqstan Respýblıkasynyń baıandamasyn tyńdaı kele, óziniń birinshi baıandamasyn usynǵan 2011 jylmen salystyrǵanda, elimizde adam quqyqtary boıynsha jaǵdaıdyń aıtarlyqtaı jaqsarǵanyn kóldeneń tartty. Bul - jalań sóz emes, sebebi, F.Salvıolı myrza Qazaqstannyń birinshi baıandamasy komıtet otyrystarynda tyńdalǵan kezde onyń jumysyna qatysqan bolatyn», - deıdi. Suhbat taqyryby: «Adam quqy mártebesine adaldyq».
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetinde «Peşere Kenesary trebýetsıa prodıýser?» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Basylymnyń jazýynsha, ataǵy jaǵynan Abylaı han alańyna ǵana ese jiberetin bul úńgir mádenı-tarıhı eskertkishter qatarynan qalyp qoıǵany ókinishti bolyp keldi. Sondyqtan osy jyldyń maýsym aıynyń ortasynda «Býrabaı» ulttyq parki óz saıtynda atalǵan nysandy abattandyrýǵa baıqaý jarııa etken. Birneshe júzedegen jyldyq tarıhı bar úńgir 2009 jyldyń 27 mamyrynda «Býrabaı» ulttyq parktiń qaramaǵyna ótip, «Sońǵy han Kenesarynyń jasyrynǵan jeri» degen ataýmen týrıstik tólqujat alǵan. Úńgirge deıingi aralyq 7 shaqyrymdy quraıdy, oǵan barýǵa 2 saǵat ýaqyt ketedi. Týrıstik baǵdar maýsym jáne qyrkúıek aılarynda ǵana jumys isteıdi. Bir topta 10 adam ǵana, buǵan qosa kúnine 30 adam ǵana bara alady. Osyǵan oraı «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń tilshisi atalǵan baǵdarmen júrip ótip, úńgirge barar joldyń kemshilikterin tizýmen qatar týrıster úshin tartymdy qyrlaryn da ashyp kórsetken.
