Elektrondyq qyzmet kórsetýdegi ilgeri ister halyqaralyq reıtıng nazaryna iligýde
2006 jyly iske qosylǵan "elektrondyq úkimet" jobasy halyq pen bıznes úshin memlekettik qyzmetterdi sanaýly ýaqyttarda alýdyń birden-bir tıimdi tetigine aınaldy. ІT-ındýstrııadaǵy jetistikterimizge halyqaralyq qaýymdastyqtyń da joǵary baǵa berýi erekshe qýantady. Aıta keteıik, ústimizdegi jyly jarııalanǵan málimetterge sáıkes, Birikken Ulttar Uıymy «Elektrondyq úkimetke» jahandyq daıyndyq boıynsha reıtıngide Reseı, Ýkraına, Belarýs jáne taǵy da basqa birqatar damyǵan elderdi artta qaldyryp, Qazaqstandy birden 35 orynǵa joǵarylatty.
«BUU Elektrondyq úkimetke jahandyq daıyndyq boıynsha zertteýlerdi alǵash 2003 jyly bastady jáne Qazaqstan ol reıtıngke 192 memleketpen birge sol ýaqyttan bastap endi. Zertteýlerdiń alǵashqy nátıjeleri 2008 jyly jarııalandy, Qazaqstanǵa ol kezde 81-shi oryn tıgen bolatyn. Al 2010 jyldyń qorytyndysy boıynsha BUU Qazaqstandy birden 35 mejege kóterip, 46-shy orynǵa ornalastyrdy», -deıdi «Zerde» Ulttyq aqparattyq-kommýnıkatsııalyq holdıngi» AQ-nyń «Elektrondyq úkimetti» monıtorıngileý departamentiniń dırektory Aqmaral Tursumbaeva. Onyń aıtýynsha, árbir memlekettiń elektrondy úkimetke ázirlik deńgeıin saralaý úsh túrli ındekske táýeldi, ıaǵnı olar - telekommýnıkatsııalyq ınfraqurylym, «elektrondyq úkimet» veb-qyzmetteriniń damý deńgeıi jáne halyqtyń atalmysh jańashyldyqtarǵa ázirligi.
«Atalmysh baǵyttar boıynsha bizdiń ındeksterimiz álemdik orta deńgeıden áldeqaıda alda keledi. Mysalǵa telekommýnıkatsııalyq ınfraqurylymnyń damýy boıynsha Qazaqstan - 91, onlaın qyzmetterdi kórsetý boıynsha - 24 jáne jańashyldyqtarǵa ázirlik boıynsha 22-shi orynda tur. Al memlekettik elektrondy jobalarǵa azamattardyń «elektrondyq qatysýynyń» kórsetkishi boıynsha Qazaqstan 18 - orynǵa taban tiredi. Aıta keteıin, 2008 jyly biz 106-shy oryndy qanaǵat tutqan edik», - deıdi ol.
Departament dırektorynyń sózine qaraǵanda, Qazaqstannyń reıtıngteriniń kóterilýi aqparattyq júıeler men jalpy paıdalanýdaǵy baılanys jelilerin, sondaı-aq zamanaýı jáne sapaly qyzmetter naryǵyn jańartyp, jańasyn engizý baǵytynda udaıy júrgizilgen tıimdi tehnologııalyq saıasattyń arqasynda múmkin boldy. Máselen, telekommýnıkatsııalyq ınfraqurylymdardy damytý ındeksi boıynsha qazir Aqparattandyrý jáne baılanys agenttigi qalalarmen qatar, aýyldyq eldi mekenderdi de tolyǵymen baılanyspen qamtý jumystaryn atqarýda. Sondaı-aq búgin baılanystyń «3G» standarty da engizilip jatqanyn atap ótý qajet.
Búgingi kúni álemdik ǵalamtor eshbir qazaqstandyqqa tańsyq dúnıe emes. Ony 2008 jyldyń jeltoqsany men 2009 jyldyń jeltoqsany aralyǵynda ınternet-aýdıtorııanyń 30 paıyzǵa artý úrdisi dáleldep otyr. Al respýblıka halqynyń jalpy sanynyń 19 paıyzdan astamy ınternetti turaqty paıdalanýshylar bolyp tabylady, olardyń 30 paıyz úlesin 16 jasqa deıingi jasóspirimder qurap otyr. Sonymen birge, álemdik baılanys júıesin úılerinde jáne uıaly telefondarynda qoldanatyndardyń sany da artyp keledi.
Al onlaın qyzmetterdi usyný ustanymyna (ekinshi pozıtsııa) toqtalatyn bolsaq, qazirgi kúni qazaqstandyqtar úshin «elektrondyq úkimet» veb-portaly turaqty jumys istep turǵanyn atap ótýge bolady. Jáne ol jeke jáne zańdy tulǵalar úshin mańyzdy degen memlekettik qyzmetterdiń jańa túrlerimen ylǵı jetildirilip otyrady. Búginde olardyń sany 2009 jylǵy qazannyń aıaǵyndaǵy 41-den 59-ǵa deıin artty. Veb-portal iske qosylǵannan osy ýaqytqa deıin oǵan kirýshilerdiń sany 1 mıllıon 600 myńnan asyp jyǵyldy. Al bir kúndegi kirýshilerdiń sany 1,5-2 myńnyń ústinde.
2005-2007 jyldarǵy «Elektrondyq úkimet» baǵdarlamasyna sáıkes turaqty paıdalanýǵa engizilgen - «Jeke tulǵalar», «Zańdy tulǵalar», «Jyljymaıtyn múlikti tirkeý» jáne«Meken-jaıdy tirkeý» memlekettik derek qorlarynan bólek, 2009 jyldyń aıaǵynda ilki joba retinde «e-notarıat» Birtutas notarıaldyq aqparattyq júıesi iske qosyldy. Jańa júıeni alǵash Astana qalasynda synaqtan ótkizý sheshildi jáne qazirgi ýaqytta oǵan elordadaǵy barlyq notarıýster qosyldy. Al 2010 jáne 2011 jyldary Birtutas notarıaldyq aqparattyq júıe barlyq oblystarǵa taratylatyn bolady. Іlki jobalardyń taǵy biri - memlekettik lıtsenzııalardy alý úshin azamattar men mekemelerden ótinishterdi qabyldap, ázirlep beretin - «Elektrondyq lıtsenzııalaýdyń» biryńǵaı júıesi. Búgingi kúni qyzmettiń bul túrin 9 memorgan usynyp otyr. Jyl sońyna deıin olardyń qataryn taǵy 10 lıtsenzıarmen tolyqtyryp, júıeni óndiristik qoldanysqa jiberý kózdelýde. A.Turǵymbaevanyń aıtýynsha, memlekettik mekemeler bul úrdiske kóshýge tolyǵymen daıyn jáne olardyń árqaısysynda ózderiniń derekter bazasy jasaqtalǵan. Mundaǵy sońǵy jumys - lıtsenzıarlardy «e-úkimet» veb-portalymen yqpaldastyrý.
Ortalyq memlekettik organdardyń elektrondyq memqyzmetterimen qatar, jergilikti atqarýshy organdardyń da qyzmetterin damytý boıynsha qomaqty jumystar atqarylýda. Máselen, 2009 jyldyń qarashasynda ákimdikterdiń halyqqa qyzmet kórsetý boıynsha jumystaryn birizdendirýge baǵyttalǵan - «e-ákimdik» tájirıbelik jobasy iske qosyldy. Ony synaqtan ótkizý memqyzmetterdiń 5 túri boıynsha Pavlodar oblysynyń ákimdiginde júrip jatyr.
«Zerde» Ulttyq Holdıngi ókiliniń sózine sensek, «e-úkimet» aıasynda júzege asyrylyp otyrǵan jobalardyń ishinde Elektrondy memlekettik satyp alýlar (www.goszakup.kz ) portaly aıtarlyqtaı suranysqa ıe. Memlekettik satyp alýlardy elekrondy túrde ótkizý adamı faktordyń aralasýyn azaıtyp, resimdeýlerdiń ashyqtyǵyn arttyrady, sonymen qatar shaǵyn jáne orta bızneske memlekettik tapsyrystarǵa jol ashyp, básekeniń adal bolýyna septigin tıgizedi. Qazir júıede 80 834 habarlandyrý ilingen. 143 135 tender boıynsha nátıjeler shyǵaryldy, bıýdjettik únem - 24,6 paıyzdy qurady.
Al qolma-qol aqshasyz esep aıyrysýǵa múmkindik beretin «e-úkimettiń» - tólem shlıýzyn aqparattyq-tehnologııalardy engizýdegi tyń serpindi jobalardyń biri dep esepteýge bolady. Tólem shlıýzy Salyq komıtetiniń salyqtarynyń 120 túrin jáne Ádilet mınıstrliginiń qyzmetterin úıińizden shyqpaı óteýge múmkindik beretin biregeı júıe. Ekinshi deńgeıli banktermen yqpaldastyrý júrgizilip, tólem kartalarymen, aǵymdaǵy banktik shot jáne uıaly operatordyń qysqa nómirine SMS jiberý arqyly esep aıyrysý mehanızmderi ázirlendi. Qazkommertsbank, BTA, Nurbank jáne Reseı Jınaqbankimen kelisimder jasaldy.
Qazirgi kúni Elektrondyq qujat aınalymnyń biryńǵaı júıesine 16 ákimdik, onyń ishinde Astana men Almaty qalalary qosyldy. ıAǵnı búginniń ózinde Qazaqstannyń árbir azamaty jyljymaıtyn múlkiniń bar joǵy, sottalmaǵandyǵy jáne AHAJ-dan kez-kelgen anyqtamalardy ala alady. Sonymen birge, Jeke sáıkestendirý nómiri men Salyq tóleýshiniń jeke nómirin alýǵa tapsyrys jasaýǵa múmkindigi bar.
«Al úshinshi ındeks, ıaǵnı - halyqtyń joǵaryda atalǵan jańashyldyqtarǵa ázirlik deńgeıine keletin bolsaq, A. Tursumbaeva bul týrasynda: «Memlekettik elektrondyq qyzmetterdiń sany 59-dy quraıdy. Olarǵa degen suranys pen qoldaný qarqyny «e-úkimetti» qurýdaǵy basty mindettiń oryndalyp otyrǵandyǵyn aıǵaqtaıdy. Sonymen birge, jańa tehnologııalyq múmkindikterge halyqtyń qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, olarǵa qol jetimdiktiń barlyǵyn kórsetý úshin, ótken jyldyń sońǵy aılarynda Qazaqstan Prezıdentimen ótken tikeleı efırine saýaldardy qabyldap, ornalastyratyn veb-saıt ashyldy. Aıta keteıin, veb-saıtqa azamattardan baılanystyń barlyq túrleri boıynsha qabyldanǵan 45 myńǵa jýyq saýal ornalastyryldy. Sonymen qatar, Elbasynyń «Daǵdarys arqyly jańarý men damýǵa» atty Joldaýyna sáıkes «elektrondyq úkimet» portalynda memlekettik organdardyń, bankter men basqa da qurylymdardyń birinshi basshylarymen onlaın-keńes ótkizildi, bılik pen halyq arasynda baılanys kópirin ornatý úshin memlekettik organdardyń birinshi basshylarynyń blogy ashyldy. Birinshi basshylardyń blogtaryna kirýshilerdiń sany ótken jyly 571 myńnan sál asqan bolsa, aǵymdaǵy jyldyń qańtary men aqpannyń 16-syndaǵy jaǵdaı boıynsha olardyń sany 100 myńǵa jýyqtady», - deıdi.
Aqparattyq-telekommýnıkatsııalyq tehnologııalardy damytý máselesinde Qazaqstan aıtarlyqtaı nátıjelerge qol jetkizgenimen, bul taqyryp, zamanaýı aqparattyq jańashyldyqtar árbir qazaqstandyq úshin ádettegi jaǵdaıǵa aınalmaıynsha kún tártibinen túspesi anyq. Elbasy N.Nazarbaev elde aqparattyq tehnologııalardy barynsha damytý jáne "elektrondyq úkimet" júıesin qalyptastyrý qajettigi týraly óziniń «Jańa álemdegi - jańa Qazaqstan" atty Joldaýynda da erekshe nazar aýdarǵan bolatyn. Sondaı-aq, ol 2008 jylǵy qarashanyń 6-synda ótken «Nur Otan» HDP-nyń jemqorlyqqa qarsy forýmynda «elektrondyq úkimettiń» múmkindikterin keńinen qoldaný qajettigin jáne basqarýdaǵy zamanaýı tehnologııalar jaıynda basa aıtqan edi. N.Nazarbaev: «Árbir adam elektrondy túrde kórsetiletin qyzmet jóninde tolyq aqparat alýmen qatar, qyzmetti sapaly jáne ýaqytyly alýǵa múmkindik alýy tıis», - dep qadap aıtqany este. Sodan beride biraz júıeli jumystardyń atqarylǵany belgili bolyp otyr. Sonyń basty aıǵaǵy - halyqaralyq uıym tarapynan bul jumystardyń nazarǵa iligip, tıisinshe baǵalanýy.
Aıta keteıik, Qazaqstannyń aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalar salasyndaǵy normatıvti-quqyqtyq bazasyna 2000 jyldan bastap kúrdeli ózgerister engizilip, «Aqparattandyrý jónindegi», «Elektrondyq qujat jáne elektrondyq qoltańba týraly» Zańdar qabydandy jáne ózgeristermen tolyqtyryldy. «Baılanys týraly» jańa zamanaýı zań ázirlenip, qabyldandy. Sondaı-aq, 2003 jyly memlekettiń aqparattandyrý jáne baılanys salasyndaǵy saıasatyn júzege asyratyn ókiletti organ - Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparattandyrý jáne baılanys agenttigi quryldy. 2005-2007 jáne 2008-2010 jyldarǵa arnalǵan QR-da «elektrondyq úkimetti» qurý memlekettik baǵdarlamasy pysyqtalyp, bekitildi.
Memlekettik baǵdarlamanyń birden-bir ulttyq operatory «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» Jabyq aktsıonerlik qoǵamy bolyp tabylady. 2008 jyly qurylǵan «Zerde» Ulttyq aqparattyq-kommýnıkatsııalyq holdıngi» AQ aqparattyq-kommýnıkatsııa salasynyń ekonomıkalyq tıimdiligi men básekege qabilettiligin arttyrý jumystarymen aınalysady. Onyń ınstıtýtsıonaldyq bazasynda - «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ, «Qazsatnet» AQ, «Qazkontent» AQ, «Ulttyq protsessıngilik ortalyq» AQ, «Elektrondyq kommertsııa ortalyǵy» JShS jáne «Aqparattyq qarjylar júıesi ortalyǵy» JShS - enshiles kompanııalar jumys isteıdi.
