Eldigimiz de erligimiz de qazirgideı syn saǵatta tanylady
Alyp kásiporyndardyń jumysy toqtap, munaıdyń baǵasy quldyraǵan. Shekaralar jabylyp, alys-beris tyıyldy. Munyń bári buryn-sońdy bolmaǵan asa aýqymdy retsessııaǵa ákelip soqtyryp, jumyssyzdyqty kóbeıtip otyr.
«Bizdiń Otanymyz Qazaqstan – qazba baılyqtarǵa, onyń ishinde munaıǵa baı el. Men «Bizde munaı men gaz bar eken dep únemi soǵan táýeldi bolǵan durys emes» dep talaı márte aıtqanmyn. Sondyqtan egemendik jyldary biz el ekonomıkasyn ártaraptandyrýmen boldyq. Osy maqsatty júzege asyrý úshin «Qazaqstan-2050» strategııasyn jasap, «Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý» baǵdarlamasy aıasynda 1000-nan astam jańa kásiporyn ashtyq. Sonyń arqasynda álemdik básekege qabiletti ónimder shyǵarylyp, elimizge jańa tehnologııalar keldi. Bul elimizdiń úshinshi tehnologııalyq jańǵyrýyna jol ashty. El aýmaǵynda buryn-sońdy bolmaǵan temirjol, avtokólik joldary salyndy. Júıeli júrgizilgen reformalar nátıjesinde aýyl sharýashylyǵy da aıtarlyqtaı damyp, Qazaqstan ózin et, sút jáne taǵy basqa da azyq-túlik ónimderimen emin-erkin qamtamasyz etip qana qoımaı, álemdegi astyq eksporttaýshy alǵashqy alty memlekettiń qataryna qosyldy. Bolashaq úshin, alda kútip turǵan osyndaı almaǵaıyp zamandar synaǵyn erkin eńserý úshin kóp qarjy-qarajat salyp, zor jaýapkershilikpen atqarylǵan bul reformalardyń durys bolǵanyn ómirdiń ózi dáleldedi»,-dedi Nursultan Nazarbaev.
Rasynda da eldik te erlik sııaqty syn saǵatta tanylady. Jerdiń de, eldiń de ıesi ózimiz bolǵandyqtan Otanymyzdyń basyna ár kezde, ár qıly tosynnan soǵatyn daýyldaı qıyn kezeńder týyp turatyny belgili. Osyndaıda eliniń uly retinde, elge janyń ashyp, azamattyq namysty janyp, qazaqtyń ulttyq jalǵyz memleketiniń osyndaı synalar sátte qyzmet etý paryz.
Qazir Qazaqstan ǵana emes, álem úreı men úmit ortasynda. COVID-2019 dúnıejúzin jaýlap, halyqaralyq qatynas tómendedi. Qaı el pandemııadan qalaı shyǵady dep bári bir-birine syn kózben qaraǵan sát. Osyndaıda birligimiz ben berekemizge esh syzat túspeýi kerek. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen kózge kórinbes vırýspen kúresti biz birqatar memleketten buryn bastadyq. Qazaqstan bıligi qazaqstandyqtarǵa óz Otany bar ekenin, memleket ár azamatyn qorǵaı alatynyn kórsetti. Endi mine, is pen sózdiń arasalmaǵy ólshenetin kez keldi. Osyndaıda el bastaǵan sheshenderdiń de, qaltasy qalyń kásipkerlerdiń de halyqqa qaıyrylatyn kezi kelgenin eske salǵan jón. Muny Elbasymyz Nursultan Nazarbaev ta aıtty. Tuńǵysh Prezıdent : «Men sózimdi aldymen aǵa urpaq pen zııaly qaýym ókilderine arnaımyn: halyqty yntymaqqa shaqyryp, jaqsylyqqa, izgi amaldar jasaýǵa, salamatty ómir saltyn ustanýǵa úndeńizder. «Yrys aldy – yntymaq» ekenin umytpańyzdar. Jastardy eńbekke, bilim alýǵa, qatarynyń aldy bolýǵa tárbıeleńizder. Urpaq aldyndaǵy jaýapkershilik bizdi osyǵan mindetteıdi. Kásipkerlerge de arnaıy aıtarym bar: sizder táýelsizdiktiń arqasynda óz isterińizdi qalyptastyryp, aıaqtaryńyzǵa nyq turdyńyzdar, mol dáýletke keneldińizder. Endi «Men elime ne beremin?» deıtin kezderińiz de keldi» dedi.
Al jalpy álemdik ahýalǵa kelsek, dúnıeni dúr silkindergen árqıly oqıǵalar kerýen kóshiniń tizbeginen koronavırýs indeti álemdik ekonomıkaǵa erekshe ózgeris engizýde. Bir jańalyq ekinshi jańalyqtan asyp túsetin alasapyran, qaýyrt kezeń týdy. Halyqaralyq shıkizat naryǵyndaǵy qazirgi ahýal dúnıejúziniń kóptegen eline ońaı soqpaýda. Munaı naryǵyndaǵy jaǵdaıǵa keletin bolsaq, onda dúnıe júzinde tutynylatyn energııa kózderiniń 30 paıyzdan astamy osy resýrstyń úlesine tıesili. Onyń ústine dúnıejúzi ekonomıkasynyń qarqyndy damýy munaıǵa degen suranysty turaqty arttyryp, álem ekonomıkasy jylyna orta eseppen 4,5 mlrd tonna (nemese táýligine 100 mln barrel) munaı paıdalanatyn jaǵdaıǵa jetkeni belgili. Onyń jartysyna jýyǵyn transport salasy tutynady.
Dúnıejúzi boıynsha munaıdy eń kóp tutynatyn elderdiń kóshin AQSh bastap tur. Bul el táýligine 20 mln barrelden astam kómirsýtegin kádege jaratady. Osy oraıda munaı baǵasy alǵashynda kúrt tómendegende amerıkalyq avtomobılster de, AQSh Prezıdenti D. Tramp ta bórikterin aspanǵa atqan. Amerıkanyń álemdegi munaıdy satýshy úsh eldiń biri ekenin eskerý qajet. Aınaldyrǵan eki-úsh aptada amerıkalyq qatparly (slanetstik) munaı shyǵarýshylar bankrottyq jaǵdaılaryn habarlaı bastady. ıAǵnı, munaıdyń munshalyqty arzandaýy Qazaqstanǵa ǵana emes, Reseı men AQSh ekonomıksyna da eleýli qıyndyqtar týǵyzady. Sodan da bolar, AQSh Prezıdenti D. Tramp Vashıgton ýaqytymen tańǵy beste Saýdııa Koroli Mohammed bın Salmanǵa naryqtaǵy munaı baǵasyn kóterý sharalary týraly qońyraý shalǵan.
Osy oraıda munaı salasynyń bilgir mamany, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor Jaqsybek Ábdirahmetuly Kúlekeevten halyqaralyq shıkizat naryǵyndaǵy qazirgi ahýal týraly suraǵan edik.
- «Jalpy munaıǵa degen suranys eshqashan toqtamaıdy. Tas ǵasyry jer betindegi tastar taýsylǵan soń aıaqtalmaǵany belgili. On altynshy ǵasyr kómirdiń arqasynda álemdik ındýstrııany bastap berdi. Tórt júz jyl ótse de adamzat balasy kómirdi tutynýdan bas tartqan joq. Qazir de dúnıejúzindegi paıdalanylatyn kómirsýtegin jartysy kómirdiń úlesinde. Munaı men gazdy tutyný otyz protsent shamasynda. Mysaly pandemııaǵa deıin úlken kórshimiz Qytaı táýligine 15 mln barrelge jaqyn munaı tutynatyn. Úndistan, Japonııa syndy elder táýligine 4-5 mln barrel paıdalanady. Jalpy, dúnıejúzi ekonomıkasy 1 paıyzǵa ósken saıyn soǵan sáıkes munaıǵa suranys ta 0,8 paıyzǵa artady. Sońǵy jyldary álem ekonomıkasy qarqyndy ósýine baılanysty munaıǵa suranys táýligine 1,5 mln barrelge joǵarylady. Biraq óndiris odan da jyldam – táýligine orta eseppen 2,2 mln barrelge qosymsha ósip otyrdy. Sonyń saldarynan naryqta artyq munaı kún saıyn kóbeıe berdi. Osy turǵyda munaı baǵasy qaı shamada turaqtaýy múmkin degen saýal jahandyq ekonomısterdi mazalaıtyn basty saýalǵa aınaldy. Meniń oıymsha bir barrel 40 dollar bolsa – ony joǵary baǵa dep esepteýge bolady. Al jalpy munaıdyń shekti baǵasy 25 dollarǵa toqtasa onda munaı óndirýshiler úshin bul rentabeldi bolmaq. Dál qazir myna baǵa dep bir tsıfrdy belgilep boljam aıtý qıyn, sebebi áli anyqtalmaǵan faktorlar kóp»
- Sonyń biri qazirgi álemdi áýrege salǵan koronavırýs pandemııasy emes pe?
- «Iá. Ol solaı. COVID-2019 dúnıejúzin jaýlap, halyqtyń qatynasy kún ótken saıyn tómendep barady. Álemdegi eń úlken áýe kompanııalar tasymal kólemin 95 paıyzǵa qysqartýǵa májbúr boldy. Sheteldi aıtpaı-aq, karantınniń saldarynan Qazaqstandaǵy iri qalalar arasyndaǵy qatynasqa shekteý qoıylǵanyn kórip otyrmyz. Dál mundaı pandemııa dúnıejúziniń keıingi tarıhynda bolyp kórgen joq. Onyń qashan aýyzdyqtalatynyn boljaý qıyn. Biraq pandemııadan týyndaǵan ekonomıkalyq shyndyq, ol osyndaı daǵdarys kezinde munaıdyń shekten tys arzandaǵany onyń burynǵydaı strategııalyq mańyzynan aırylǵanyn kórsetedi.
Árıne, mundaı jaǵdaıda munaıdan basqa da ekonomıka salasyn da damytý máselesi kún tártibine shyǵyp otyr. El bıýdjetiniń kiris bóliginiń 40 paıyzdan astamy munaı salasynan túsetin tabystarǵa tikeleı táýeldi ekenin eskersek, shıkizattyń arzandaǵany bıýdjet tapshylyǵyn kúsheıteri dáleldeýdi qajet etpeıdi. Pandemııamen kúres qansha ýaqytqa sozylaryn eshkim de dál kórsetip aıta almaıdy. Al, jer betindegi adamdardy azyq-túlikpen qamtamasyz etý eshbir boljamsyz da aqıqat dúnıe. Sondyqtan da basty nazar aýdaratyn jáıt osy sala. Elimizdiń ekonomıkasy úshin dál qazir mańyzdy máseleniń biri – kóktemgi egis naýqanyn oıdaǵydaı uıymdastyrý. Aımaqtardaǵy karantınniń kesirinen egis naýqany durys uıymdastyrylmasa, aýyl sharýashylyǵyndaǵy jaǵdaı nasharlaýy yqtımal. Sol sebepti osy naýqan Úkimet pen jergilikti atqarýshy organdardyń basty nazarynda bolǵany durys dep oılaımyn. Bizde óndiriletin azyq-túlik ónimderi tabıǵı taza. Endi sonyń ónimdiligin arttyrýymyz kerek. Bul salaǵa qatysty esepterimiz ben usynystarymyz jetkilikti. Dúnıejúzilik básekelestikte óz ornymyzdy oıyp alý úshin kez –kelgen tabıǵı apattar men qazirgideı indetterge qaramastan belgilengen jospardy oryndaýymyz mindet. Bul álemdik ekonomıkanyń erejesi».
Túıindeı kele aıtatynymyz, álem memleketterine túsken zor aýyrtpashylyq kezinde Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen elimizdegi muqtaj azamattardyń bərine kómek kórsetilýde. Bul turǵyda el Úkimeti Prezıdent qoıǵan talaptarǵa saı, az merzimniń ishinde pandemııaǵa qarsy qarjylandyrý jumystarynyń ekinshi josparlanǵan nusqasyn oryndaýdy qolǵa aldy. Endeshe bul daǵdarys ta óter, koronavırýs ta keter. Eń bastysy, osy kezeńnen jol taýyp, jas memleketimiz sabaq alýy shart.
