Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasyna sarapshylardyń áleýmettik jelidegi pikiri
«Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalasy - túgel túrki men Uly daladan bastaý alatyn tamyrlas jurttardyń da ortaq ıgiligine aınalary haq». Maqala jaıly Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti, «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ basqarma tóraǵasy Darhan Qydyráli osylaı deıdi.
«El gazeti Egemende Elbasynyń tarıxı sanany jańǵyrtýǵa bastaıtyn baǵdarlamalyq maqalasy jaryq kórdi. Rýxanı jańǵyrýdyń jalǵasy ispetti taǵylymdy maqalada ult tarıxynyń bastaýlary, Uly Dala órkenıeti, túrki áleminiń genezısi, túrkilerdiń adamzat tarıxyna qosqan súbeli úlesi sııaqty mańyzdy taqyryptarmen birge olardy júzege asyrýdyń da naqty joldary kórsetilgen. Tereń tarıxymyzdy túgendeýge múmkindik beretin baǵdarlamalyq maqalanyń túgel túrki men Uly daladan bastaý alatyn tamyrlas jurttardyń da ortaq ıgiligine aınalary sózsiz», - dedi Darhan Qydyráli Feısbýktegi paraqshasynda.
«Biz Qazaqpiz» deıdi «Nur Otan» partııasynyń Strategııalyq bastamalar ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Evgenıı Kochetov áleýmettik jelidegi paraqshasynda.
«Bizdiń halyqtyń aıqyndalýynda naqty núkte qoıyldy. Bizdiń kim ekenimiz týraly suraqqa endi múlde oryn joq. Biz qandaı ıdeologııany nasıhattaıtynymyz týraly suraq jıi kóterilip júr edi. Rýhanı jańǵyrý arqyly ulttyq kodymyzdy tanyp, álemge ózimizdi tanyta bilsek, «Uly dalanyń jeti qyry» arqyly biz aıqyndalý jolyn naqty belgilep aldyq. Bizdiń halyq - ǵundar men saqtardyń, túrki etnostar tobynyń murageri. Biz kim ekenimizdi aıqyndap qana qoımaı, búkil álemge de belgi berdik. Ásirese, qazir bul óte mańyzdy», - deıdi Evgenıı Kochetov.
Óz kezeginde Parlament Májilisiniń depýtaty Bekbolat Tileýhan «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqala - ult rýhynyń aıryqsha saltanat qurýyna negiz bolǵan erekshe oqıǵa ekenin aıtady.
«Jelmen jarysqan júırikti qolǵa úıretý arqyly ata-babaymyzdyń adamzat órkenıetine úles qosqany belgili. «Er qanaty - at» dep bilgen alash balasy ár sóziniń astaryn atpen sabaqtaıdy. Aıtar oıyn atpen baılanystyra beıneleıdi. Jylqy minezdi jurttyń adam uǵlynyń minezin, ómiriniń árbir belesin, tulǵanyń qalyptasý kezeńderin jylqymen qatystyra sýretteýi - bul qubylystyń dúnıetanymymyzǵa qanshalyqty sińisti bolǵanyna dálel. «Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady» degen Ahmet Baıtursynuly. ıAǵnı sóziniń mánine boılaǵan el óz bolmysyn tanymaq. Atty áspetteý - bolmysyńdy zerdeleý. Sondyǵymen de, osy maqalanyń meńzeri alys, máni tereń», - deıdi depýtat.
Ult tarıhyndaǵy jylqy malynyń kıesine tereń boılaı kele Bekbolat Tileýhan sanaǵa sińisti bolǵan sóz oramdary - ulttyq bolmystyń ustyny ekenin alǵa tartady.
«Aıaǵy jerden kóterilip, atqa qonǵan qazaq eshkimge keýdesin bastyrmaǵan. Taǵy da atqa qonyppyz. Tarıhı sana qalyptaspaı, memleketshildik sana ornyqpasy belgili. Al tarıhı sananyń tuǵyry qashanda ulttyq bolmystan. Álemdik órkenıet kóshine ulttyq sıpatyńdy saqtaı otyra ilesý Elbasy maqalasynyń negizi ózegi dep túsindik. Osyndaı ıgi bastamaǵa atsalysý - árqaısymyzǵa qasterli mindet», - deıdi Bekbolat Tileýhan.
Tanymal saıasattanýshy Aıdos Sarym da maqalany muqııat qarap shyqqanyn jazady.
«Muqııat qarap shyqtym. Kóńilge qonymdy tustary kóp eken. Qazaq rýhanııaty úshin qajetti jobalar», - dep jazady Aıdos Sarym.
Al «Egemen Qazaqstan» gazetinen Ularbek Nurǵalymuly maqalanyń, bir sózben aıtqanda, ǵajap baǵdarlama ekenin aıta otyryp, «DALA FOLЬKLORY MEN MÝZYKASYNYŃ MYŃ JYLY» bólimi bárinen erekshe ekenin atap ótedi.
Tarlan.kz portalynyń redaktory Nurǵalı Nurtaı bolsa, maqalany oqı otyryp, kezinde Atatúrik te til men tarıhty joǵary qoıǵanyn jazady.
«Túrkııanyń qurýshysy jáne uly kósemi Mustafa Kemal Atatúrik 1938 jyly qaıtys bolarynan eki aı buryn, 5 qyrkúıekte Ystanbulda jatqan aýrýhanasyna notarıýs shaqyrtyp, ósıet jazdyrypty. Ózine tıesili múliktiń úshten birin bala-shaǵa, týǵan-týysyna, úshten birin «Túrik Til Mekemesine(Lıngvıstıkalyq Qoǵam)», qalǵan bir bóligin «Túrik Tarıh Qoǵamyna» qaldyrady. Bul eki mekemeni de tilimiz ben tarıhymyzdy túgendeıik dep ózi bas bolyp qurǵan. Budan til men tarıhtyń memleket úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin oılaǵan Atatúrik danalyǵyn kórýge bolady. Prezıdenttiń «Rýhanı jańǵyrý» maqalasyn asa joǵary baǵalaımyn. Halyqtyń qabyrǵasyn bútindeıtin baǵdarlamalar dúnıege kelip, irgemiz bekemdelip, qoǵamymyz nyǵaıa túskeı!», - dep jazady Nurǵalı Nurtaı.
Ózimizdiń tolaǵaı tarıhymyzdy túletý - óte ózekti. Áleýmettanýshy ári saıasattanýshy, QR Kásipodaqtar federatsııasy tóraǵasynyń orynbasary Erlan Saırov ta osylaı maqalaǵa ún qosty.
«Kóńilge qonymdy. Ózińniń tarıhyńmen maqtanyp qana qoımaı, sol tarıhtyń qyr-syryn saraptap, ǵylymı negizde bolashaqqa baǵdar jasaý óte ózekti. Biz jahandaný zamanyna ózimizdiń tamyrymyzben, sol tamyrymyzdy tereńdete otyryp enýimiz ózekti. Osy turǵyda, ózimizdiń tolaǵaı tarıhymyzdy túletý - kún tártibinde. Otarlaý kezeńinde bizdi, qazaqtardy, tarıhy bolmaǵan, bolmysy, bet-álpeti joq, dalany kezip júrgen halyq retinde kórsetý áreketteri boldy. Biz sol júıeli áreketterdiń kesirinen tarıhymyzdan aırylyp qaldyq, tarıhty esimizge alǵymyz kelmedi, «tarıhtan sharshaý» sındromyna iliktik... «Halyqty qurtqyń kelse, onyń tarıhyn qurtý kerek, tarıhyn bilmegen halyq tobyrǵa aınalady» degen aspekt bar. Biz osynaý «máńgúrttik» zamandy da bastan ótkerdik... Jahandaný protsesteri ulttyń ótkeni men ótkergenin basqasha kózqaraspen saraptaı otyryp, bolashaqqa baǵdar jasaýdy talap etedi...», - dep jazdy E. Saırov óziniń Feısbýktegi paraqshasynda.
«Qazaqstandyqtar óziniń uly tarıhymen maqtanýy kerek. Prezıdenttiń jańa maqalasynda Uly dalanyń tarıhyna qatysty tereń kózqaras jatyr», - dep jazdy paraqshasynda Prezıdent Ákimshiliginiń sektor meńgerýshisi Ǵalym Shoıkın.
Eske sala ketsek, búgin Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy jarııalanǵan bolatyn.
