Elbasynyń otbasylyq portreti kórmege qoıyldy
Bul is-shara qazirgi Qazaqstannyń saıasattaǵy, ekonomıka men mádenıettegi jetistikterin keń kólemde nasıhataý boıynsha «Máńgilik El qaıratkerleri. HH ǵasyr» qujattyq kórkemóner kórmeleri tsıkline kiredi.
Búgin kelýshiler nazaryna 200-den astam sýrettiń, Taldyqorǵan qalasy gerbiniń, Almaty oblysy gerbi men týynyń avtory, sýretshi Hamza Qıqymovtyń týyndylary qoıyldy.
Sýretshiniń 12 jumysy Elbasynyń ómirine arnalǵan «Úshqońyr» kitabyna endi. Onyń ishinde dastarhan basyna jınalǵan otbasy, ákesiniń atyna mingesken kishkentaı Nursultan, bıdaı shaýyp jatqan Elbasynyń beıneleri bar.
«Ónerdiń damýy rýhanı órkendeýdiń quraly bolǵandyqtan, táýelsiz Qazaqstannyń áleýmettik jáne mádenı damýy asa mańyzdy basymdyq bolyp otyr. Elbasy N.Á.Nazarbaev árqashan ulttyń rýhanı baılyǵyn búgingi urpaq sanasyna jańǵyrtý kerektigin únemi aıtyp keledi. Sondyqtan da jas urpaqqa tárbıe beretin tarıhta orny bar tulǵalardyń ǵalymdardyń, memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń rýhanı muralaryn keńinen nasıhattaý kún tártibimizdegi kezek kúttirmes mindet. Búgingi kórmede sýretshi Hamza Qıqymovtyń týyndylary qoıylǵany kezdeısoqtyq emes. Sebebi, jaqynda Elbasynyń ómiri týraly «Úshqońyr» kitabynyń tusaýkeseri bolǵan edi. Bul kitapqa sýretshiniń 12 kartınasy endi»», - dedi Arhıv dırektory Boırs Japarov.
«Óner - adamnyń ishki dúnıesin ashary sózsiz. Maǵan Shákárim óleńderiniń tereńdigi unaıdy. Myna sýretimde ony qalaı qabyldaıtynymdy kórsetýge tyrystym. Basqa da tabıǵat etıýdtary, abstraktili kartınalarym bar. Adamdar shyǵarmashylyǵym týraly qyzyǵýshylyq tanytyp jatqany kóńilge qýat beredi», - dedi sýretshi Hamza Qıqymov.
Kórmeniń ashylýyna Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń, Almaty ákimdiginiń, qazaqstandyq sýretshiler men músinshiler, stýdentter qatysty.
