Elbasynyń arhıtektýralyq sheshimderi: Táýelsizdiktiń sımvolyna aınalǵan elordanyń biregeı ǵımarattary
Zańdy mártebege ıe bolǵan sátten bastap bas qala sulý keıipke enip, túrlendi. Shyǵys pen Batystyń mádenıeti toǵysqan biregeı qurylystar esebinen Qazaqstannyń brendine aınaldy. Elbasy óziniń «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda elordanyń qurylysy týraly ashyq aıtty.
«Eıfel munarasy, Vestmınster, Kreml... Bul astanalyq belgiler – álem kartasyndaǵy eń úzdik úlgiler. Olar osylaı jasalǵandaı áser qaldyrady. Biraq olardyń bári belgili bir adamdardyń talanty men eńbegimen jasaldy. Astananyń qurylysy – jańa ulttyq tarıhty jazý. Mundaı qurmet ár urpaqqa berilmeıdi. Eki myńjyldyq toǵysynda biz osyndaı sheshim qabyldap, Eýrazııa júreginde jańa Astanany saldyq».
Aıta ketý kerek, elordanyń arhıtektýra sheshimderiniń árqaısysy el tarıhynyń bir bóligin, sonyń ishinde ataýly kúnderdi de kórsetedi. Mysaly, «Qazaq eli» monýmentiniń bıiktigi – 91 metr, bul Qazaqstan táýelsizdik alǵan jyldan syr shertip tur. «Máńgilik el» monýmentiniń bıiktigi – 20 metr, bul bizdiń Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵyna oraı salynǵan.
«Báıterek» monýmenti
2002 jyly «Báıterek» monýmentiniń ashylý saltanatynda Elbasy bul nysan bolashaqta elordanyń jáne búkil Qazaqstannyń vızıt kartasy bolatynyn málimdedi. Shynynda da, «Báıterek» búginde elordamyzdy, mysaly, qyzyl alańdaǵy Máskeý nemese Bostandyq músini boıynsha Nıý-Iork sııaqty qalanyń negizgi kórikti jerleriniń biri bolyp sanalady.
«Báıterek» metall, shyny jáne betonnan turǵyzylǵan. Metall konstrýktsııasynyń bıiktigi 97 metrdi quraıdy, bul 1997 jyly bas qalanyń resmı kóshirilgendigin bildiredi. Eskertkishtiń jalpy bıiktigi 105 metrge jetedi.
Monýment qasıetti báıterek ejelgi qazaq ańyzyna negizdelgen. Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev óziniń «Qazaqstan joly» atty kitabynda bul ańyzdy erekshe atap ótti.
«Báıterek» – Elbasynyń elordadaǵy súıikti orny.
«Súıikti oryndarym kóp. «Báıterek» árıne maǵan óte qatty unaıdy. Bul eń ádemi jáne súıikti ornym. Ol jerge barýdy unatamyn», – dedi Tuńǵysh Prezıdent elordanyń 20 jyldyǵy qarsańynda bergen suhbatynda.
«Máńgilik el« monýmenti
«Máńgilik el» saltanat qaqpasy Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen 2011 jylǵy 16 jeltoqsanda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı ashyldy.
«Altyn qımanyń» dál saqtalýynyń arqasynda monýment minsiz úılesimge ıe. Onyń qýystarynda aqsaqal-danagóı, áıel-ana, ortaǵasyrlyq batyr, qazirgi zamanǵy jaýyngerdiń kólemdi qola músinderi ornatylǵan. Eki jaǵynda Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesindegi «Taı-qazan» kóshirmesi ornatylǵan. Sáýlet qurylymynyń bıiktigi 20 m, bul el Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı ashylǵan. Onyń aldyńǵy betinde jaýynger músini, ekinshisinde qazirgi Qazaqstan armııasy áskerı qyzmetshisiniń músini beınelengen. Qurylymnyń joǵarǵy jaǵynda Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń birinshi babynan alynǵan jazýdy oqýǵa bolady.
Elbasy monýmenttiń ashylýy elimizdiń jetken jetistikterinen syr shertetinin jáne bolashaqqa kóshýdiń belgisi ekenin atap ótti.
«Álemniń kóptegen elinde Saltanatty qaqpa bar. Ol ártúrli sebeptermen ashylady. Onyń ishinde áskerı jeńister úshin ashylǵandary da bar. Sońǵy ýaqyttary saltanatty arka basqa sebeppen de ashylyp jatyr. Bul bizdiń Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyn saltanatty túrde ótkergenimizdi bildiredi. Eńbekterimizdiń, jetistikterimizdiń belgisi retinde de, bolashaqqa kóshýdiń belgisi retinde de biz osy keremet arkany saldyq, bul Astananyń taǵy bir sımvoly bolady», – dedi Nursultan Nazarbaev ashylý rásiminde.
Beıbitshilik jáne kelisim saraıy
Halyq arasynda «Pıramıda» dep atalatyn Beıbitshilik jáne kelisim saraıy 2006 jyldyń 1 qyrkúıeginde ashyldy. Nursultan Nazarbaev 2003 jyly Álemdik jáne dástúrli dinderdiń I sezinde saraıdy dostyqtyń, beıbitshilik pen birliktiń nyshany retinde ashýdy usyndy. Úsh jyldan keıin sezdiń ekinshi otyrysy jańa ǵımaratta ótti.
Nysan áıgili sáýletshi Norman Fosterdiń jetekshiligimen salyndy. Pıramıda altyn bólim prıntsıpi boıynsha salynǵan: bıiktigi 62 metrge teń. Munda 1500 oryndyq kontserttik-opera zaly bar, onyń ashylýynda Monserrat Kabale óner kórsetti.
Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń eń joǵarǵy jaǵynda «Dinder terrorızmge qarsy» halyqaralyq konferentsııasy ótken «besik» zaly ornalasqan. Zaldyń aınalasynda «Qysqy baq» ornalasqan, ol búkil álemniń ósimdikteriniń alýan túrliligimen áser qaldyrady.
Al pıramıdaǵa Qazaqstannyń etnostaryn beıneleıtin 130 kógershin beınelengen úlken shyny kúmbez qoıylǵan. Túnde kúmbez jarqyrap, ártúrli dinderdiń, mádenıetter men halyqtardyń birigýiniń sımvolyn kórsetedi.
«Astana Opera» teatry
«Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatry 2013 jyly salynǵan jáne Ortalyq Azııadaǵy eń iri teatr bolyp sanalady.
Ǵımarattyń syrtqy kelbeti men ıntererinde 33 eldiń sáýletshileri, qurylysshylary men mamandary jumys istedi. Elbasynyń ózi jobaǵa óz túzetýlerin, tipti aıaqtalý satysynda da engizdi. Onyń usynysy boıynsha negizgi teatr foıesiniń bıiktigi ulǵaıtyldy.
«Sanaýly kúnder ishinde biz elordamyzdyń 15 jyldyǵyn atap ótemiz. Bul ǵımarat, bul teatr – elordamyzdyń 15 jyldyǵyna baǵa jetpes syı. Eń aldymen, men óz atymnan osy jaýhar týyndyny jasaǵan barlyq sáýletshilerge, qurylysshylarǵa alǵysymdy bildiremin», – dedi Nursultan Nazarbaev teatrdyń resmı ashylýynda.
«Astana Opera» «Bastılııa operasy» men «Marıın teatry» sekildi biregeı sahnaǵa ıe. Jobanyń bas sáýletshisi – Renato Arkettı. Teatr klassıkalyq dástúrlerdi eskere otyryp salynǵan, biraq sáýlet ónerinde qazaqtyń ulttyq naqyshy aıqyn kórinedi. Foıeniń edeni, qabyrǵalary, sándik panelderi jáne buralańdaǵan mármár baspaldaqtary sıtsılııalyq mármármen bezendirilgen.
«Qazaq eli» monýmenti
Monýment 2009 jyly Táýelsizdik alańymen birge ashyldy. Sáýlet kesheniniń negizgi elementterine álemniń ár buryshynyń birligi negiz boldy. Bul elordamyzdyń Eýrazııanyń júreginde ornalasqanyn bildiredi. Egemen Qazaqstan tarıhynda tuńǵysh ret alańda Konstıtýtsııa kúnine arnalǵan áskerı sherý ótti.
«Qazaq eliniń» bıiktigi AQSh-taǵy Bostandyq músini sekildi 91 metr. Qazaqstandyqtar úshin monýment 1991 jyly Táýelsizdikke qol jetkizýdiń sımvoly bolyp sanalady. Jalpy aýdany – 5 gektar, irgeles aýmaǵy – 11 gektar. Tórt qola relefte «Tuńǵysh Prezıdent jáne Qazaqstan halqy», «Erlik», «Jasampazdyq» jáne «Bolashaq» beınelengen.
Sáýlet kesheniniń ashylýynda Qazaqstan Senatynyń tóraǵasy, al qazir Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qurylystyń óziniń monýmentaldylyǵymen jáne mazmundylyǵymen tánti ekenin atap ótti.
«Osy saltanatty rásimde biz Ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevqa búkil Qazaqstan halqynyń ıgiligi jolyndaǵy qajyrly eńbegi úshin shyn júrekten alǵys aıtýymyz kerek. Bizdiń memleketimizdiń táýelsizdiginiń qalyptasýynyń qıyn kezeńinde, egemendi Qazaqstanǵa aınalý nemese bolmaý týraly túbegeıli másele sheshilgen kezde, bizdiń Prezıdent eldi senimdi túrde basqardy. Keshen bárin monýmentaldylyqty, ásemdikti, ekspozıtsııanyń mazmundylyǵymen tań qaldyrady, eń bastysy – «Qazaq eline» muqııat qarasaq, onda árkim ózin: qamqor anany, talapty stýdentti, eńbekqor aýyl turǵynyn, erjúrek jaýyngerdi kóredi», – dedi sol kezde Qasym-Jomart Toqaev.
