Elbasyna baǵyttalǵan saýaldardyń 50 paıyzǵa jýyǵy halyqty áleýmettik qorǵaý jáne turǵyn-úı máselesin qamtyǵan

None
None
sp;ASTANA. Qarashanyń 13-i. QazAqparat /Arman Asqarov/ - Búgin, qarashanyń 13-i kúni, keshki saǵat 18:00-de Elbasy Nursultan Nazarbaev tikeleı jeli arqyly Qazaqstan halqymen tildespek. Bul kúndi qazaqstandyqtardyń kóbisi asyǵa kútti. Ásirese, osy ýaqytqa deıin Prezıdenttiń tikeleı jelisine oraı Astanadaǵy Baılanys ortalyǵyna habarlasyp, Memleket basshysynyń

 atyna saýal-hattar joldaǵan qazaqstandyqtar N.Nazarbaevtan elimizdegi mańyzdy ári ózekti máselelerdi qamtıtyn suraqtar boıynsha jaýap kútýde.   

Osy ýaqytqa deıin Prezıdenttiń Baılanys ortalyǵyna qazaqstandyqtardyń tarapynan halyqty áleýmettik qorǵaý máselesine arnalǵan suraqtar kóptep tústi. El azamattary otandyq zeınetaqy júıesin qaıta qarastyrý máselesin kóterip, zeınetke shyǵý jasyn áıelder úshin 55-ke jáne er azamattar úshin 60 jasqa deıin tómendetýdi jıi suraıdy. Búginde zeınetke shyqpaǵandardyń aıtýynsha, qazirgi kezde 50-den keıin olardyń kóbisin jumysqa almaıdy. Zeınet jasqa shyǵýǵa deıin áli 8-10 jyl kútý qajet bolǵandyqtan, elge eńbegi sińgen azamattardyń kóbisi qara jumys istep, óz otbasylaryn asyraýǵa májbúr. Al aýyr óndiriste istegender bolsa, zeınet jasyna deıin jete almaı jatady. Bul másele boıynsha Prezıdenttiń Baılanys ortalyǵyna habarlasqandardyń barlyǵy  Reseı men Ýkraına memleketterindegi sııaqty zeınetkerlikke shyǵý jasyn 58-60 mejesinde belgileýdi surap otyr.

       Osy joly elimizdiń zeınetaqy júıesiniń taǵy bir shıki tusy baıqaldy. 90-jyldary bolǵan jappaı jumyssyzdyqtyń saldarynan kásipsiz qalǵan azamattardy zeınetkerlikke shyǵarǵan kezde, olardyń uzaq merzimdi eńbek ótili eseptelmeı qalǵan. Nátıjesinde olarǵa eń tómengi zeınetaqy mólsheri belgilendi. 40 jylǵa deıin eńbek ótili bar zeınetkerler aıyna 15-aq myń teńge alady eken. Sondaı-aq osy oraıda týyndap jatqan taǵy bir másele, ol - aýyr jumys istegender men keńse qyzmetinde bolǵan qazirgi zeınetkerlerdiń alatyn áleýmettik járdemaqysynyń sáıkes bolmaýy. Máselen, qara jumys atqarǵan zeınetkerdiń eńbek ótili joǵary bolsa da, ol keńsede otyryp, ózinen az ýaqyt jumys istegenderden eki ese tómen zeınetaqy alady. Qarııalardyń aıtýynsha, bul jaǵdaı erli-zaıypty zeınetkerlerge onsha aýyr tımese de, jalǵyzbasty qarttar úshin qıynǵa soǵýda.

        Budan basqa kópbalaly jáne múgedek jandardyń áleýmettik járdemaqysyn arttyrý máselesi jıi kóterilýde. Ásirese, jańa týǵan nárestelerge beriletin járdemaqy mólsherin ósirý qajettigi týraly kóptep aıtylady. Munda da kórshi Reseı Federatsııasynyń tájirıbesin qoldaný usynylyp otyr. Keıbir analar týylǵan nárestege tıesili tólemaqyny uzartýdy suraýda. Sebebi bala týýdyń aýyr jaǵdaılary kezinde sábıler biraz ýaqytqa deıin júıke ıa bas súıegindegi qan qysymyna dýshar bolyp qalady. Osydan bala kútý merzimin ǵana emes, oǵan tólenetin memlekettik járdemaqyny uzartý qajettigi týyndaıdy.

      Halyqty áleýmettik qorǵaý salasyna engen ózekti suraqtardyń qataryna memlekettik qyzmetshilerdiń jalaqysyn kóterý máselesi kirdi. Elbasynyń Baılanys ortalyǵyna habarlasqan jas mamandardyń basym bóligi Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna Joldaýyndaǵy memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysyn jańa jyl saıyn 25 paıyzǵa ósirý boıynsha berilgen tapsyrmalarǵa qatysty saýal joldap, N.Nazarbaevtan osy másele boıynsha naqty jaýap berýdi suraýda.

       Suraq qoıý jaǵynan ekinshi orynda turǵan turǵyn-úı salasynda da qordalanyp qalǵan problemalar barshylyq. Árıne, eń birinshi, ol - Astana men Almaty qalalaryndaǵy úleskerler máselesi. Osy eki shaharda qurylysy toqtap nemese baıaý júrip jatqan «Lesnaıa polıana», «Jeti jol», «Bereke», «Han Táńiri», «Úsh tóbe», «Mereke-2», «Jaıly-1», «Bes tulǵa», «Taý samaly» jáne taǵy basqa kóptegen turǵyn-úı keshenderine aqsha salǵan úleskerler jergilikti bılik organdarynan pana taba almaı, búginde Elbasynyń kómegine júginip otyr. Úlesker qaýymnyń habarlaýynsha, qazirgi kezde barlyq jınaǵan aqshalaryn qurylysqa salyp, áli kúnge deıin baspanasyz júrgen azamattar ábden tyǵyryqqa tirelgen. Keıbireýleri qalyptasqan jaǵdaıǵa shydaı almaı, júıke jáne taǵy basqa aýrýlarmen emhanaǵa túsýde. Al «Lesnaıa polıana» turǵyn-úı qurylysyna qatysýshy úleskerdiń bireýi ózine qol jumsaýǵa deıin barǵan kórinedi.

       Jas otbasylardyń baspanaly bolýy - turǵyn-úı salasynda qalyptasqan negizgi máselelerdiń biri. Aýylda jumys bolmaǵannan keıin qalaǵa sabylyp jatqan jastardyń kóbisi búginde ózderin ǵana emes,  aýylda qalǵan ata-anasyn da asyrap keledi. Qalada olar jumys istep, taǵdyrdyń jazýymen ómirlik serikterin taýyp jatady. Úıli-barandy bolady. Biraq baspanaǵa qoldary jete almaı, páterden páterge kóshýge májbúr bolady. Tapqan-taıanǵan aqshanyń bári kúndelikti asqa jáne jalǵa alyp otyrǵan páterge ketedi. Osynyń saldarynan jeke páterdi alýǵa qajetti alǵashqy jarnany jınaý múmkin bolmaı otyr. Oǵan qosa, búginde ekinshi deńgeıdegi bankterdiń basym bóligi jas otbasylarǵa ıpotekalyq nesıe berýden bas tartady. Sebebi,  ótinish bergen azamattardyń jalaqysy páter nesıesine jetpeı jatady. Qazirgi kezde bankterdiń sharttary boıynsha otbasy músheleriniń ortasha jalaqysy 70 myńnan joǵary bolýy tıis. Al erli-zaıyptynyń aılyq tabysy keıde  60 myńǵa da jetpeı jatady. Tikeleı jeliniń Baılanys ortalyǵyna habarlasqan jastardyń kóbisi Prezıdentten «Qurylysy aıaqtalyp, bos turǵan páterlerdi taratýǵa bola ma?» dep jıi suraýda. «Biz bóten bireýdiń páterinde turyp, aqsha bergenshe, ózimizge bólingen baspanaǵa barlyq aqshamyzdy salýǵa daıarmyz. Sebebi biz bul páterdiń ózimizge tıesili ekendigin biletin bolamyz. Osynyń arqasynda bizdiń jumysqa, jalpy ómirge degen qulshynysymyz arta túsedi dep bilemiz», - deıdi habarlasqan jastar.

Qazirgi kezde memlekettik turǵyn-úı baǵdarlamasynyń birinshi kezeńi boıynsha úı ala almaı júrgen azamattar bar eken. Olar Elbasydan óz páterlerine qaı ýaqytta kiretinderin surasa, memlekettik baǵdarlamanyń sońǵy qatysýshylary osy ıgi bastamanyń jalǵasýyna nıetti.

     Osydan basqa QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Baılanys ortalyǵyna zań buzý, bilim berý, adam quqyqtary, densaýlyq saqtaý jáne aýyl máselesine arnalǵan saýaldar kóptep tústi. Bas kezinde aıtylǵandaı, tikeleı jeli kezinde Elbasy asa kúrdeli ári qoǵamdyq mańyzy zor saýaldarǵa jaýap beretin bolady. Osy oraıda Baılanys ortalyǵyna túsken barlyq saýaldardyń 50 paıyzyn halyqty áleýmettik qorǵaý jáne turǵyn-úı máselesi qamtıdy. Sondyqtan búgingi tikeleı jelidegi negizgi áńgime de osy máseleler tóńireginde órbıdi dep topshylaýǵa bolady.

Сейчас читают
telegram