Elbasy men Táýelsizdik - egiz uǵym - E. Toǵjan
«Qysqa merzim ishinde dúıim jurttyń áleýmettik jaǵdaıyn órge súırep, tamyryn tereńge tartqan rýhanı-mádenı tildik qajettilikti tuǵyryna keltire bilgen, al Táýelsizdiktiń qıyn-qystaýynda halyqqa qalqa, elge yqta bola bilgen Elbasy N. Nazarbaev Táýelsizdiktiń qazyǵyn berik qadady. Máńgilik elge jetkizer berik iske osylaı bastaý jasady. Táýelsizdikpen birge tilimiz ben dinimi, rýhymyz ben dástúrimiz oraldy. Tórtkúl dúnıeni at tuıaǵymen dúbirletken Máńgilik el bolý muraty qaıta jandandy», - deıdi Eraly Toǵjan.
Sonymen qatar, QHA Tóraǵasynyń orynbasary táýelsizdik taǵylymdary týraly aıta kele, onyń halyqtyń keleshegine senimin nyqtaǵanyn, jigeri janyǵanyn atap ótti. Sonyń ishinde Elbasy aıqyndaǵan salıqaly saıasatynyń arqasynda barlyq ult pen ulys uıysyp, qazaqstandyq damýdyń ózindik úlgisi qalyptasty. Onyń aıtýynsha, qazaqstandyq birlik pen tatýlyq úlgisi qazir álemge ónege bolyp otyr. Máselen, sońǵy 1,5 jyl ishinde Qazaqstanǵa 15 memleketten resmı ókilder kelip, tájirıbe almasýǵa nıet etip, turaqtylyq pen kelisimniń máselesin ortaǵa salǵan.
«Elbasy bastamasymen birliktiń mekeni Qazaqstan halqy Assambleıasy qurylǵany belgili. Shyǵý tegi ár túrli myńdaǵan qazaqstandyqtar sonyń arqasynda el aldyna qoıylǵan maqsat-mindetterdi ortaq kúshpen atqarýda. Búgingi jetistiktiń barshasy egemendiktiń jemisi, táýelsizdiktiń arqasy. Bul turǵydan alǵanda «Qazaqstan» atty alyp kemeni saýatty basqaryp, ony kemel keleshekke jetelegen Elbasy men Táýelsizdik egiz uǵymǵa aınaldy», - dedi E. Toǵjan.
Halyqaralyq konferentsııaǵa memlekettik organdar ókilderi, sheteldik sarapshylar, Parlament depýtattary, mádenıet jáne óner qaıratkerleri, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ǵylymı-sarapshylyq keńesi, etnomádenı birlestikter ókilderi qatysyp otyr.
