Elbasy maqalasy ulttyń jahandyq tarıhtaǵy rólin sezinýge jol ashady - Qaraǵandy oblysynyń ujymdary
Maqalada Qazaqstan kópǵasyrlyq tarıhqa, ejelgi salt-dástúrlerge ıe el ekendigin dáleldeıtin tarıhı faktiler keltirilip, olardy umytpaı, keleshek urpaqty óz memleketiniń tarıhyn maqtan etetindeı tárbıeleý kerektigi aıtylady.
Atap ótilgendeı, Uly Jibek joly halyqtar arasyndaǵy jahandyq ózara taýar aınalymy men zııatkerlik yntymaqtastyqtyń qalyptasyp, damýyna ornyqty platforma boldy. Uly Jibek jolynyń tarıhy búgin de halyqaralyq aýqymda ekonomıkalyq órkendeý men mádenı órleýge septigin tıgizip otyr. Bizdiń metallýrg ata-babalarymyz álemdik qoǵamdastyq úshin tehnologııalyq progresti jyldamdatý múmkindikterin ashty. Sonaý baı tarıhı muranyń murageri bolyp otyrǵan zamanaýı Qazaqstan qazirgi álem tarıhynan oıyp turyp oryn alady.
Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi ujymynyń jınalysynda Prezıdenttiń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy tarıhshylarǵa, mádenıet qyzmetkerlerine óte jaqyn ári túsinikti ekeni aıtyldy. Qazaqstannyń ushan-teńiz tarıhı murasyn keńinen nasıhattaý qajet, Elbasy da osyǵan basa nazar aýdaryp otyr. Bultartpas ǵylymı faktilerge negizdelgen maqala ultymyzdyń jahandyq tarıhtaǵy ornyn sezinýine jol ashady. «Qazirgi qoǵam ómiriniń ajyramas bólshegine aınalǵan kóptegen buıymdar kezinde bizdiń ólkemizde oılap tabylǵan. Uly dalany meken etken ejelgi adamdar talaı tehnıkalyq jańalyqtar oılap taýyp, buryn-sońdy qoldanylmaǵan jańa quraldar jasaǵan. Bulardy adamzat balasy jer júziniń ár túkpirinde áli kúnge deıin paıdalanyp keledi. Kóne jylnamalar búgingi qazaqtardyń arǵy babalary ulanǵaıyr Eýrazııa qurlyǵyndaǵy saıası jáne ekonomıkalyq tarıhtyń betalysyn talaı ret túbegeıli ózgertkeni týraly syr shertedi», - degen oı túıininiń mańyzy zor. Ata-babalarymyzdyń kópǵasyrlyq murasyn ózekti etken, ony tsıfrlyq órkenıet jaǵdaıynda suranysqa ıe etken «Rýhanı jańǵyrý» jalpyulttyq baǵdarlamasynyń jalǵasynyń búkil mańyzy osy sózderde jatyr.
Akademık E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıteti fılologııa fakýltetiniń magıstranttary úshin Elbasynyń «biz naqty ǵylymı derekterge súıene otyryp, jahandyq tarıhtaǵy óz rólimizdi baıyppen ári durys paıymdaýǵa tıispiz» degen sózderi erekshe qundy boldy.
«Uly dalanyń uly esimderi» atty oqý-aǵartý entsıklopedııalyq saıabaǵyn ashý, halqymyz mádenıetiniń tarıhı kókjıegin keńinen qamtı otyryp «Uly Dala tulǵalary» atty ǵylymı-kópshilik serııalardy taratý tarıh tuńǵıyǵyna tereń boılaýǵa múmkindik beredi.
Balqash qalalyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qyzmetkerleriniń aıtýynsha, árbir memleket óz derbestigin saqtap qalýy úshin tarıhı jadyny nyǵaıtýǵa kúsh salýy Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynyń ózektiligin kórsetedi. Qazaq mádenıeti mal baǵyp, egin salǵan rý-taıpalardyń materıaldyq ári rýhanı mádenıetiniń murageri bolyp, olardy jańa sarynmen baıyta saqtap otyr.
Mýzeı qyzmetkerleri, murajaılar memleket pen halyq jylnamalarynyń negizgi qoımasy ekendigin túsingendikten, Memleket basshysynyń maqalasyna biraýyzdan qoldaý bildirdi. Mýzeıler túrli dáýirlerdiń zattaı aıǵaqtaryn saqtap, tarıhı shyndyqty tikteýmen qatar, bilim berý jáne kommýnıkatsııalyq ortalyq qyzmetin de atqarady.
Qaraǵandy memlekettik tehnıkalyq ýnıversıtetiniń QHA jáne ÁGP kafedrasynda ótken otyrysta Prezıdenttiń «Uly dalanyń jeti qyry» atty jańa maqalasy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jalǵasy bolǵany aıtyldy. Onda Memleket basshysy tarıhı sanany jańǵyrtýdyń 6 jahandyq jobany qamtıtyn naqty baǵdarlamasyn usyndy.
Osy jobalardy iske asyrý ata-babalardyń kópǵasyrlyq murasynyń ózektiligin arttyrýmen qatar, jalpy, gýmanıtarlyq ǵylymdardy damytýǵa serpin beredi. Uly dalanyń álemdik tarıhtaǵy ornyn jańa qyrynan taný, zamanaýı Qazaqstannyń sol tarıhtyń bir bóligi ekenin seziný qazaqstandyqtardyń otansúıgishtik seziminiń artýyna, Qazaqstannyń álemdik mádenıet keńistigine ıntegratsııalanýyna yqpal etetin qýatty alǵyshart bolýy tıis.
