Elbasy BUU minberinde qazaqsha sóılep, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna tamasha tarıhı syılyq jasady - A. Perýashev

None
None
ASTANA. QazAqparat - BUU minberine qazaqsha sóılegen Elbasy Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna tamasha tarıhı syılyq jasady. Búgin Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda depýtat Azat Perýashev osylaı málimdedi.

Sóz arasynda depýtat Azat Perýashev QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń BUU BA mereıtoılyq 70-shi sessııasynda álemniń eń joǵary minberinen tuńǵysh ret memlekettik tilde sóılegen sózin tarıhı qadam retinde baǵalady. «Bul tarıhı baıandama halyqaralyq alty tilge aýdaryldy. Ekonomıkalyq daǵdarys kúsheıip, dúnıe dúbirge toly bolyp turǵanda álemdik kúrdeli máselelerdi sheshimdi túrde túıinin túıip aıtý, álemniń búkil memleket basshylaryna qunarly qazaq sózimen quıyp aıtýdyń baǵasyn eshnársemen salystyrýǵa bolmas. Qazaq tilin búkil álem tyńdady. Táýelsizdigimizdiń 24-jylynda Elbasymyz qazaqsha baıandaǵan sebebin: «bizdiń tilimiz dúnıejúzine estilsin, qulaqtaryna sińsin dep oıladym. Ary qaraı jyljyta beremiz. Men ádeıi solaı jasadym, sondyqtan, men aıtqannan keıin, menen keıingi basshylar da solaı sóıleıdi dep senemin», - dep túsindirdi. Álemniń 190 prezıdentiniń qazaq tilin tyńdaǵany - umytylmaıtyn sát. Tilimizdiń álemge tanylǵan kúni Elbasymyzdyń Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna tartqan tamasha tarıhı syılyǵy boldy dep bilemiz», - dedi Azat Perýashev.

Bul rette Májilis depýtaty memlekettiliktiń sımvoly bolyp tabylatyn memlekettik tildi Konstıtýtsııaǵa saı damytýdy alǵa tartyp, ol úshin Elbasynyń erekshe eren eńbegine qarap otyra bermeýge shaqyrdy. «Úkimet músheleri, Parlament depýtattary memelkettik qyzmetkerler men qoǵam qaıratkerleriniń barlyǵy memlekettik tilge úlken qurmet jasap júrgen Prezıdentten úlgi alýǵa tıis», - dedi depýtat.

Сейчас читают
telegram