«El senimin aqtaý - paryz» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda Parlament Májilisiniń depýtaty, «Aq jol» partııasy parlamenttik fraktsııasynyń múshesi Azamat Ábildaevtyń «Іske kósheıik, jumylyp judyryqtaı» degen taqyryppen maqalasy jarııa etildi. Maqala avtorynyń jazýynsha, Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna arnaǵan ár jylǵy joldaýlarynyń júzege asyrylýy nátıjesinde elimiz álemdik órkenıettegi óziniń laıyqty ornyn aıqyndady. Osydan on jeti jyl buryn qabyldanǵan «Qazaqstan-2030» Strategııalyq baǵdarlamasy Qazaqstandy egemen memleket retinde damytý men órkendetýdiń negizgi lokomotıvi boldy. Árbir Joldaýynda ótkendi saralap, bolashaqqa baǵdar jasaı otyryp, Úkimet aldyna jańa mindetter júkteıtin Elbasy álemdegi básekege qabiletti 50 eldiń qataryna ený mindetin qoısa, 2012 jylǵy Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń reıtıngi boıynsha Qazaqstan 51-oryndy ıelenip, qarqyndy damyp kele jatqan elderdiń bestigine endi. «Memleket basshysy jarııalaǵan jeti baǵyttyń negizgi baǵytynyń biri kásipkerlikke arnalyp «Ulttyq ekonomıkamyzdyń jetekshi kúshi - kásipkerlikti jan-jaqty qoldaý» degen taqyryppen ekinshi bólimde nazar aýdartady. «Otandyq kásipkerlik jańa ekonomıkalyq baǵyttyń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylady. Іskerlik mádenıetiniń deńgeıin kóterý men kásipkerlik bastamany yntalandyrýdyń mańyzy úlken», dep baǵalaǵan Elbasy memleket barlyq problemalaryn sheship berýin kútpeı, árkim ózin bızneste synap kórýge, elde jasalyp jatqan ekonomıkalyq ózgeristerge tolyqqandy qatysýshyǵa aınalýyna jaǵdaı týǵyzý qajettigin aıtady. Shaǵyn jáne orta bıznestiń ekonomıkadaǵy úlesi 2030 jylǵa qaraı, eń az degende, eki ese ósýge tıis ekendigin eskertip, oǵan qajetti sharalardy da kórsetip otyr», - deıdi avtor.
Jańa jyl jańa bastaldy. Sodan da ótken jylǵy basty oqıǵalar oıǵa orala beredi. Sondaı oqıǵanyń biri, amerıkalyq asa bedeldi «Time» jýrnalynyń jýrnalısteri men sarapshylarynyń pikirinshe, Rım papasy Frantsısktiń jyl adamy bolyp tańdalýy bolyp tabylady. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Papa Frantsısk - jyl adamy» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, bul tańdaýdy kóp jurt tańdana qabyldady. Biraq orynsyz degen eshkim joq. Tańdaýdyń basty sebebi: Býenos-Aırestiń arhıepıskopy kardınal-ıezýıt Horhe Marıo Bergoldiń Rım papasy qyzmetine saılanǵanyna áli jyl da tolmaǵan, toǵyz aıdyń ishinde álem tanyǵan qaıratkerge aınalýy. Katolık shirkeýiniń tabynýshylaryn ǵana emes, basqa da konfessııa ókilderin, tipti, qudaısyzdardy da moıyndatty. «Nesimen? Adamı qasıetterimen. Eń aldymen, qarapaıymdylyǵymen. Ol Rım papasyna kórsetiletin qymbat saltanattan bas tartty. Erekshe jabdyqtalǵan «papamobıl» dep atalyp ketken qymbat kóliktiń ornyna kópshiliktiń qoly jetimdi Ford Focus kóligin minýdi jón kórdi. Apostol saraıyndaǵy ózine arnalǵan appartamentke de barmaı, qonaqtarǵa arnalǵan Santa Martha úıinen jaı orynǵa jaıǵasty», - delingen maqalada.
***
«Jańa jyldaǵy alǵashqy zań jobalary endigi quptaldy. Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen ótken bıylǵy birinshi jalpy otyrystarynda Májilis depýtattary turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy máseleler boıynsha zańnamalyq túzetýlerdi ekinshi oqylymda maquldady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti «Zań jobalary bekitildi» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, tıisti zań jobasyn qaraý barysynda qalaýlylar bir usynys engizgen eken, ol qatygezdik saldarynan «ómirlik qıyn jaǵdaıǵa» dýshar bolǵan balalardy kómek kórsetý uıymdaryna, daǵdarys ortalyqtaryna qabyldaýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq osy jobadaǵy ózgeristerge sáıkes, turmystyq zorlyq-zombylyqtan zardap shekkender endi tıisti kómekti turatyn jerine qaramaı, ala alady. Buǵan deıin olar tek turǵylyqty mekenjaıy boıynsha kómek kórsetý uıymdaryna júginýge májbúr bolatyn. Sondaı-aq Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Baqytbek Smaǵul Úkimet basshysy Serik Ahmetov pen Bas prokýror Ashat Daýylbaevqa júgindi. Qalaýly jaqynda aımaqtarǵa baryp, halyqtyń muń-muqtajyn bilip qaıtqanyn, sonda «aırandaı uıyp otyrǵan aýyldardyń birligin dinı aǵymdardyń buzyp otyrǵanyna» qanyqqanyn jetkizdi. Bul máseleniń ýaqyt ótken saıyn ýshyǵyp bara jatqanyn ashyq aıtqan ol «el qaýipsizdigine úlken qater tónip turǵanyn» eskertedi. «Búginde ýahhabtik joldaǵy mıssıonerler qazaqtyń tarıh boıy jınaqtalǵan, bolmysyna aınalǵan musylmandyq túsinik-tanymyn joqqa shyǵaryp baǵýda. Bul - zardaby keshegi kommýnıstik ıdeologııa júrgizgen ultsyzdandyrý saıasatynan da asyp túsetin qasiret. Bular qazaqty búgin ǵana musylmandyqty qabyldaǵan el sııaqty kórsetip, ózderin taza ıslam atynan, keı jerlerde Allanyń atynan sóılep, halyqty qalypty dinı senimi men tanymynan bezdirýge jumys júrgizýde. Demek olar qazaqtyń san ǵasyrlyq tarıhy men dinı tájirıbesin joqqa shyǵarýdy maqsat etken. Bul naǵyz revolıýtsııalyq tendentsııa», - dedi B.Smaǵul.
Osy basylymda memleket qaıratkeri, Senat depýtaty, palatanyń Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń hatshysy Birǵanym Áıtimovamen aradaǵy suhbat «El senimin aqtaý - paryz» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Qazaqstan genderlik teńdikte BUU belgilegen «Myńjyldyq maqsattaryna» qol jetkizgen memleket sanalady. Árıne, biz birqatar skandınavııalyq eldermen ózimizdi salystyra almaımyz: olarda partııalyq kvota arqasynda bılikte erler men áıelder teń usynylady. Bizdiń elimizde mundaı partııalyq kvota joq, tıisinshe, joǵary laýazymdarǵa áıelder ózderiniń biliktiligine, tájirıbesine, darynyna qaraı keledi. Bile bilseńiz, osydan-aq bizdiń elimizde áıelderdiń saılanbaly iri laýazymdarǵa kelý múmkindigi anaǵurlym joǵary: elý paıyz emes, odan da kóp úleske ıe bolýy yqtımal. ıAǵnı, bul kemshilik emes, kerisinshe, múmkindik. Sebebi, Qazaqstanda elektorattyń basym kópshiligin áıelder quraıtynyn umytpaýymyz kerek», - deıdi.