El maqsaty - dinder úndestigi

ASTANA. QazAqparat - Keshe elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi Hatshylyǵynyń XVI otyrysy ótti. Sharaǵa ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, býddızm, daosızm, sıntoızm, ındýızmniń joǵary mártebeli ókilderi, sondaı-aq birqatar halyqaralyq uıymdardyń basshylary, onyń ishinde BUU Órkenıetter Alıansynyń dırektory Metıý Hods, Dúnıejúzilik beıbitshilik habarshysy keńesiniń bas hatshysy Pıchaı Tovıvıch, Birik­ken Arab Ámirlikteri toleranttylyq máseleleri jónindegi mınıstriniń keńesshisi Rashıd ál-Týnaıdjı qatysty.

Ortaq kúsh-jiger teketireske tosqaýyl qoıady. Otyrysty Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy, Sezd Hatshylyǵynyń basshysy Qasym-Jo­mart Toqaev ashyp, dinaralyq ózara túsinistikti nyǵaıtý isterindegi Prezı­dent Nursultan Nazarbaevtyń bastamalaryna qoldaý kórsetkenderi úshin sharaǵa qatysýshylarǵa rızashylyǵyn bildirdi.

«Qurmetti Sezd Hatshylyǵynyń XVІ otyrysyna qatysýshylary! Siz­dermen Astanada kezekti Sezd Hatshylyǵynyń dástúrli otyrysynda júzdeskenime qýanyshtymyn. Sizder árdaıym dinaralyq ózara túsi­nistikti nyǵaıtý jolyndaǵy Qazaq­stannyń ıgi bastamalaryna bel­sendi túrde qoldaý kórsetip kele­sizder. Álemdik jáne dástúrli din­der lıderleri seziniń jumysyna qosqan aıtýly úlesterińiz úshin zor rızashylyǵymdy bildiremin. Bul yntymaqtastyq ári qaraı da tabys­ty jalǵasyn tabady dep senemin. Barlyq qatysýshylardyń atynan barsha musylmandar qaýymyn kele jatqan qasıetti Ramazan aıymen shyn júrekten quttyqtaýǵa ruqsat etińizder», - dedi óziniń sózinde Qasym-Jomart Kemeluly.

Sonymen qatar, ol Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezin shaqyrý týraly qazaqstandyq bastama sheńberinde nyǵaıyp kele jatqan únqatysý forýmynyń aınalasyna múddeli qatysýshylardy kóptep tartyp otyrǵanyna toqtaldy.

Jıyn barysynda Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi Hatshylyǵynyń basshysy - Qazaqstan Parlamenti Sena­tynyń Tóraǵasy bıylǵy jyly Qazaqstan Kóshbasshysynyń bastamasymen konstıtýtsııalyq reforma júrgizilgenin, ol saıası júıeni odan ári demokratııa­lan­dyrýǵa, jergilikti memlekettik bas­qarý jáne ózin ózi basqarý organdary qyzmetiniń quqyqtyq negiz­derin jetildirýge baǵyttal­ǵanyn jetkizdi.

Q.Toqaev óz sózinde ýaqyt aldymyzǵa qoıyp otyrǵan kóptegen syn-qaterlerge ótken jylǵy Dúnıejúzilik ıadrolyq qaýipsizdik jónindegi sammıtte Prezıdent N.Nazarbaev jarııalaǵan «Álem. HHІ ǵasyr» manıfesinen jaýap tabýǵa bolatynyn da aıtty. Tóraǵanyń pikirinshe, VI Sezge qatysýshy dinı jáne saıası ókilderdiń ony talqylaýy qaýipsiz jáne ádiletti álem qurý jolyndaǵy maqsatqa jaqyndata túspek.

Álemdik jáne dásúrli dinder lıderleri sezi Hatshylyǵynyń basshysy - Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy óz sózinde Hatshylyq otyrysy V Sezdiń sheshimderin tájirıbe júzinde iske asyrýǵa aıtarlyqtaı deńgeıde úles qosatynyna jáne jalpy, dúnıejúzilik deńgeıde keńinen moıyndalǵan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi aıasyndaǵy únqatysý men yntymaqtastyqty odan ári jalǵastyrýǵa yqpal etetinine senim bildirdi.   

Rýhanı kelisim - qaýipsiz álemniń ózegi  Hatshylyq otyrysy barysynda álemdik dinder ókilderi de sóz alyp, óz kókeılerinde júrgen oı-pikirlerin ortaǵa saldy. Máselen, Papa keńesiniń Qasıetti Taqtaǵy dinaralyq únqatysý boıynsha Islammen baılanys bóliminiń meńgerýshisi Haled Akashe qazirgi tańda qaýipsizdik dúnıe júzi úshin eń ózekti máselege aınalǵanyna toqtaldy.

«Somaııa Bharatııa Sanskrıtı Pıtam» úndi mádenıeti ortalyǵynyń dırektory Kalaı Acha­rııa, eń aldymen, Astananyń EKSPO-2017 kórmesi ótetin oryn retinde tańdalǵanyna qýa­nyshty ekenin jetkizdi. Bu­­dan keıin Qazaqstan Prezı­den­ti qaýipsiz álem qurý jolyn­da mańyzdy bastamalar kóterip júrgenin, oǵan «Álem. XXI ǵasyr» manıfesi dálel bola ala­tynyn jet­kizdi. 

Frantsııa metropolıti Emmanýıl Adamakıs te mańyzdy jıyn - Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezderiniń ótýine belsendi túrde qoldaý kórsetip kele jatqany úshin Qazaqstan tarapyna rızashylyǵyn bildirdi.

Jıyn sheńberinde óz paıymdarymen bólisken basqa dinder ókilderi de bul oı-pikirlerdi qýattap, beıbit, qaýipsiz álem qurý, soǵys órtin tutatpaý, teketires pen shıeleniske toly oqıǵalardy boldyrmaý jolyndaǵy jumys­tardy odan ári de jalǵastyra berý qajettigin, bul rýhanı kelisimge negiz qalaıtynyn atap ótti. 

Otyrys aıasynda Qasym-Jomart Kemeluly birqatar din basshylaryn «Shapaǵat» medalimen marapattady. Sondaı-aq, keıbir din ókilderine Qazaqstan Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnalǵan merekelik medaldy tabystady.