Ekonomıst teńge baǵamy týraly: Basy artyq baıbalam bankterge keri áser etedi
«Reseı men Batys arasyndaǵy qarym-qatynas birjaqny órbip jatyr. Tek nasharlap barady. Progreske uqsaıtyn bir de bir faktor baıqalyp turǵan joq. Saldarynan rýbl keshe taǵy quldyrady. Aıyrbastaý beketterinen bólek bankterdiń qosymshalarynda da dollarǵa degen suranys ósti. Onyń teńgege áser etkenin kórip otyrmyz.
Keıbir jeli qoldanýshylar rýbldiń konvertatsııasyna qatysty usynystar aıtyp jatyr. Jalpy biz Reseımen aradaǵy qarym-qatynasty qalaǵan ýaqytta úze sala almaımyz. Óıtkeni saýda baılanysymyz óte tyǵyz. Ondaı sheshimder eki jaqqa da tıimsiz bolady. Sony túsiný kerek. Aradaǵy saýda qatynasynyń aýqymy óte úlken, sondyqtan bul ońaı sharýa emes. Ekonomıkaǵa birden áser etedi», - dedi sarapshy.
Mamannyń paıymynsha, qazirgi tańda baıbalamǵa salynbaı, teńge baǵamynyń turaqtanýyn kútý eń durys qadam bolmaq.
«Ulttyq bank te eń tıimdi baǵamdy ornatýǵa tyrysady. Naryqtaǵy ahýal qıyn bolyp tur. Erekshe ahýal deýge de bolady. Aıyrbastaý beketteri de qyzmetin ýaqytsha toqtatyp jatyr. Olar da teńge baǵamy qandaı bolatynyn bilmeı otyr. Óıtkeni KASE-de áli málimet joq. Sony paıdalanyp alypsatarlyqqa barsa, zań boıynsha jazaǵa tartylady.
Qazir valıýta narǵyndaǵy kóleńkeli spekýlıatsııa týraly alypqashpa áńgime kóp. Ony túsiný úshin halyqaralyq valıýta naryǵyn qaraý kerek. Mysaly, Forex-te álem boıynsha saýda jasalady. Onda 1-2 adam kirip, spekýlıatsııa jasaıdy deý kishkene qısynsyz dúnıe. Sondyqtan qazir teńgege túsip jatqan qysymnyń negizgi bóligi syrtyq naryqtaǵy jaǵdaımen tikeleı baılanysty. KASE-de alypsatarlyq áreketter bar shyǵar. Biraq qazir naryq faktory óz degenin istep jatqanyn kórip otyrmyz.
Mundaı kezde sheteldik valıýta satyp alý kerek pe, álde múlik satyp alý kerek pe, ony árkim ózi sheshedi. Eń bastysy baıbalamǵa salynbaý kerek. Іshtegi baıbalam bankterge qysym týdyrady», - dedi Ǵalymjan Aıtqazın.
