Ekonomıkanyń naqty sektoryn qoldaýǵa qosymsha 1,3 trln teńge baǵyttalmaq
«Bıylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń parametrleri kelesideı qalyptasty, ıaǵnı bıýdjet túsimderi 1,5 trln teńgege ulǵaıa otyryp,
19,3 trln teńgeni quramaq. Tapshylyq Jalpy ishki ónimge qaraǵanda 2,7% deńgeıinde saqtaldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń shyǵystary 22,5 trln teńge kóleminde josparlanyp otyr», - dedi E. Jamaýbaev.
Jalpy shyǵystardyń qosymsha ulǵaıýy 2,2 trln teńge shamasynda boldy jáne kelesi basym baǵyttardy qamtıdy:
Birinshiden, Memleket basshysynyń Joldaýy men Saılaýaldy baǵdarlamasy aıasynda aıtylǵan bastamalardy, sondaı-aq óńirlerge jumys saparlary kezindegi tapsyrmalardy iske asyrýǵa qosymsha 2 trln teńge bólinbek.
«Bul turǵyda óńirlerdi qoldaýǵa, aýyl sharýashylyǵyn, kólik ınfraqurylymyn jáne óńdeýshi ónerkásipti odan ári damytýǵa, áleýmettik salanyń jekelegen baǵyttaryna arnalǵan shyǵystar qamtyldy», - dedi mınıstr.
Atap aıtqanda bul baǵyt aıasynda jylýmen jabdyqtaý júıelerin salý jáne rekonstrýktsııalaý, elektr energetıkasyn damytýǵa 144 mlrd teńge jumsalady. Al qorǵanys jáne azamattyq qorǵaýdy qamtamasyz etý, onyń ishinde órtke qarsy qyzmet qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterýge, azamattyq qorǵaý organdarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa 126 mlrd teńge baǵyttalmaq. Sonymen qatar, turǵyn úı satyp alý úshin qaryzdar men turǵyn úı jınaq salymdary boıynsha syılyqaqylar berýge 92 mlrd teńge qarastyrylady.
«Ekinshiden, basqa da birqatar mańyzdy mindetterdi iske asyrýǵa 186 mlrd teńge baǵyttalady. Bıýdjetti qaıta qaraý nátıjesinde ekonomıkanyń naqty sektory men óńirlerdi qoldaýǵa erekshe mán berildi. Muny shyǵystardyń qurylymynyń ózgerýinen baıqaýǵa bolady. Atap aıtsaq, ekonomıkanyń naqty sektoryn qoldaýǵa qosymsha 1,3 trln teńge kózdelgen. Osy oraıda shyǵystardyń jalpy kólemindegi bul baǵyttyń úlesi 5,3 paıyzǵa artty. Nátıjesinde atalǵan salaǵa arnalǵan shyǵystar
3,5 trln teńge nemese jalpy shyǵystardyń 15,6% mólsherinde josparlanyp otyr. Bul orta merzimde eldiń damýyna oń mýltıplıkatıvtik áser etetin bolady», - dedi E. Jamaýbaev.