Ekonomıkalyq saıasat turaqtylyqqa negizdeledi

None
None
ASTANA. QazAqparat - El bıýdjeti túsiminiń negizgi kózi bolyp kelgen munaı baǵasy búgin quldyraǵan ústine quldyraı túsýde. Ózge shıkizattyq taýarlardyń da álemdik naryqtaǵy baǵasy tómendep barady. Az kúndik emes, uzaqqa sozylatyn túri bar bul jaǵdaı jahandyq ekonomıkanyń da ósimin tejedi. Bul baqýatty sanalatyn damyǵan elder aldyna da jańa mindetter qoıdy. Endi burynǵy munaı baǵasyna jasalǵan baǵdarmen emes, jańa ómir shyndyǵyna negizdelgen josparmen qareket eter kún týdy.

 Jahandyq naryqta suranys quldyrap, ekonomıkalyq ósim tejelgen qazirgi kúni ishki naryqtarda báseke bel alyp otyr. Jalpy, «daǵdarys - múmkindikter kózi» degen sóz bar. Qazirgi qalyptasqan   jaǵdaıda árbir el óziniń ishki tyń múmkindikterin iske qosyp, ekonomıkanyń jańa salalaryn damytýǵa kúsh salýda. Oǵan qosa, sandyq tehnologııanyń búgingi damý deńgeıi basqarý isin jer sharynyń kez kelgen núktesinen júrgizýge múmkindik beredi. Sondaı-aq, sońǵy ýaqytta ulttyq óndiristi qorǵaý úshin dástúrli saýda tetikterinen góri, valıýtalyq aıla-sharǵylar jıirek qoldanylatyn boldy. Álemdik ekonomıkadaǵy jańa qalyptasqan jaǵdaı búginde osyndaı sıpattarymen erekshelenýde.  

 Jańa kezeńde elimiz óz ekonomıkasynyń básekelestik artyqshylyqtaryn, máselen, tranzıttik áleýetin barynsha tıimdi paıdalanýǵa basymdyq berýdi kózdeıdi. Buǵan elimizdiń ornalasý ereksheligi ózindik áserin tıgizip otyr. Іs tetigin qashanda kadr sheshedi desek, mańyzy zor baǵyttyń biri - joǵary bilimdi, bilikti mamandardyń bilim-biligi men qabilet-qarymyn oryndy paıdalaný. Olardyń biliktiligin arttyrýǵa turaqty túrde kóńil bólý. Jeke kapıtaldyń qoǵamda óz rólin atqarýyna jol ashý. Bar salada eńbek ónimdiligin arttyrý, kásipkerler úshin taýar ótkizý naryqtaryna  qoljetimdilikti kóterý, ıaǵnı ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý, óndiris shyǵyndary jaǵynan emes, kadrlarymyzdyń myqtylyǵy turǵysynan básekelesý. Árıne, osyǵan deıingideı, kásiporyn ataýlynyń bárine birdeı kómektesý múmkin emes. Sondyqtan, memlekettik qoldaý ataýly bolýy kerek, oǵan tek eksporttyq áleýeti joǵary kásiporyndar ǵana laıyq bolmaq.

Memleket basshysynyń «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» jáne «Ult jospary: 100 naqty qadam» baǵdarlamalarynda aıqyndalǵan el damýynyń jańa kezeńdegi maqsat-mindetterin júzege asyrý ekonomıkanyń qalypty ósimin qamtamasyz etip, daǵdarys ákelgen qıyndyqtardy tabysty eńserýge múmkindik beredi.

Elbasy «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: Ósim, reformalar, damý» atty halyqqa jarııalaǵan Joldaýynda ákimder aldyna naqty mindetter qoıylǵanyn atap ótti.  «Úkimetpen jáne Prezıdent Ákim­shiligimen birlesip jumys júrgizetin birqatar baǵyttar bar. Reformalardy júzege asyrý úshin qajetti negizgi zańdar qabyldandy. Eger jyl basynan sol zańdar boıynsha jumys bastalmasa, olar qaǵaz júzinde qalyp ketedi», - dedi Memleket basshysy.  
Nursultan Nazarbaev bıyl qıyn­dyq­tarǵa qaramastan óńirler ekonomı­kasynan kútiletin ósim 2 paıyz mól­sherinen az bolmaıtynyn aıtty. «Shıkizat sektoryndaǵy tómendeý­diń esesin biz shıkizattyq emes salalar esebinen toltyrdyq. Qyzmet kórsetý salasynda óńdeýshi kásiporynnyń ósimi qamtamasyz etildi. Qolda bar rezervti paıdalana otyryp, árbir oblysta jumysy toqtap qalǵan kásiporyndardy iske qosqan jón, olardyń satylymynyń kólemin ulǵaıtý kerek», - dedi Memleket basshysy.

Sondaı-aq, Qazaqstan Prezıdenti avtomobıl joldaryn, áleýmettik nysandardy salý isinde  memleket-jeke­menshik seriktestigi tetikterin belsene qol­danýdy tapsyrǵan bolatyn. Bul jumystar keńinen júrgizilip otyrǵanyna halyq kýá bolyp otyr.
  Sonymen qatar, qoǵamdyq-saıası turaqtylyq, halyqtyń qajettiligin eskerý, eńbek­aqynyń, zeınetaqynyń jáne járdem­aqynyń ýaqtyly tólenýi, áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasynyń monıtorıngi, turǵyn úı-kommýnaldyq shar­ýashylyǵynyń úzdiksiz jumysy jáne quqyq qorǵaý isi deńgeıi oıdaǵy­daı qamtamasyz etiletin bolady.

Сейчас читают
telegram