«Edige» jyry álemdik órkenıettiń mýzykalyq murasyna qosylýy kerek
Aqtóbe oblysynyń ákimdigi uıymdastyrǵan halyqaralyq jıynda «Edige» tulǵasynyń túrki álemindegi orny men mańyzy talqylandy.
«Er Edige – qazaq halqynyń ǵana emes, kóptegen túrki halyqtarynyń esinde ǵasyrlar boıy saqtalyp kele jatqan eń qadirli, eń qurmetti, eń kóp taraǵan jyrlardyń biri. Edige bı – tarıhta bolǵan adam. Noǵaı ordasy qurylǵan kezde osy ordanyń bıleýshisin han emes, bı dep ataǵan. Bıden keıingi tulǵanyń aty - Nuradyn bolǵan. Nuradynnan keıingi laýazym – Keıqýat bolǵan. Keıin osylardyń barlyǵy eldiń sanasynda túrli dastandar, jyrlar retinde qalyp otyrǵan. Sóıtip, halyqtyń olarǵa degen qurmeti kóptegen mıftik saryndarmen, folklorlyq júıelermen, ásireleýmen úlken dastandarǵa aınalyp otyrǵan. Biraq báriniń túp qazyǵy – Noǵaı ordasynyń ulys bıi Edige jáne onyń urpaqtary bolyp esepteledi.
Aldaǵy ýaqytta er Edige men onyń tikeleı urpaqtaryna qatysty jyrlardy bólek derbes jınaq etip shyǵarý kerek. Jáne Qyrymnyń qyryq batyrlaryna kiretin jeke batyrlardy jeke jınaqtasaq, júzge jýyq batyrdyń ómir tarıhy, dastandary shyǵa keleıin dep otyr. Olardyń klassıkalyq nusqalaryn orys tiline, qajet jaǵdaıda aǵylshyn tiline de aýdaryp bastyratyn zaman keldi. Óıtkeni, HHІ ǵasyrdaǵy qazaqtardyń urpaǵy uly babalarynyń batyrlyq rýhynda tárbıelenýi kerek. Qazaqstandyq patrıotızm osyndaı jobalardan bastalady», - dedi QR Parlamenti Senatynyń Muhtar Qul-Muhammed konferentsııanyń ashylý saltanatynda.
Sonymen birge, ataqty jyraý, Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory Almasbek Almatov «Er Edige - Noǵaıly dáýiriniń jyry» mýzykalyq albomyn qalaı shyǵarylǵany týraly aıtyp berdi.
«Bul albom – kóp ýaqyt izdenistiń nátıjesinde, jan-jaqty zerttelip baryp qolǵa alynǵan kúrdeli jumys boldy. Sebebi «Er Edige», «Qyrymnyń qyryq batyry» dastandary kitap kúıinde tom-tom bolyp sórede turatyn. Jyrshy-jyraýlarymyz ony jyrlaýǵa daıyn bolmady. Sondyqtan, 1998 jyly «Dástúri óner, jyr» mamandyǵynyń memlekettik sandarty jasalyp, JOO-da arnaıy mamandyq retinde ashyldy. Búgingi tańda ony bitirgen mamandardyń aldy Ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty, Pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty bolyp, joǵary dárejege jetti. Qazirgi tańda aǵa býyn jyraýlar ishinde Jıenbaı jyraýdyń nemeresi Bıdas Rústembekovtiń jasy 70-ke taıady. Orta býyndar 30-40 jas shamasynda, al sońǵy oryndaýshylarymyz – 18-20 jastaǵy stýdentter. Demek, dástúrli óner mamandyǵynyń JOO-da oqytyýy, kásibı maman retinde ázirlenýi – 550-den astam batyrlyq jyrymyzdy halyqqa rýhanı baılyq negizinde usynýǵa daıyn degen sóz.
Mońǵolııada 13-ǵasyrda jazylǵan «Jańǵyr» jyry 14 myń jol eken. Soǵan Ulanbatyrǵa onynshy sımpozıým shaqyryp otyr. Túrkııanyń Bolý qalasynda Kórǵuly eposynyń 12-shi sımpozıýmy ótipti. Al bizde 550-den astam epos bar dep otyrmyz. Onyń árqaısysyna qanshalyqty deńgeıde ǵalymdar kerek, onyń rýhanı keńistikke shyǵýy úshin jasalatyn ister aldymyzda tur. Búginde 10 kúıtabaqqa kóshirilgen jyr tehnologııalyq jabdyqtarmen qarýlanyp, elektrondy oqý quraldarymen, qala berdi álemdik órkenıettiń mýzykalyq murasyna qosylatyndaı jaǵdaı jasalýy kerek», - deıdi Almasbek Almatov.
Óz kezeginde Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli búgingi sharanyń Táýelsizdik merekesine arnalýynyń mańyzy zor ekenin aıtty.
«Sebebi Edige» jyry – repressııaǵa ushyraǵan, táýelsizdik arqyly ǵana bizben qaýyshqan taǵdyrly jyr deýge bolady. «Edigege», tatardyń, noǵaıdyń, qaraqalpaqtyń «Edige» jyrlaryna da Máskeý resmı túrde tyıym salǵan. Tipti qaraqalpaqtyń ataqty Erbolat jyraýy 1938 jyly 76 jasynda «Edigeni» aıtqany úshin azaptap óltirildi. Al 1947 jyly sol kezdegi Qazaqstan basshylyǵy da óreskel qatelikter jóninde arnaıy qaýlysy shyqqan. Sol úshin «Edige» shań basyp arhıvterde qalǵan. Árıne, «Edige» týraly Álkeı Marǵulan, Muhtar Áýezov, Beısenbaı Kenjebaev syndy ǵalymdar aıtqan. Biraq, onyń ultpen qaýyshýy táýelsizdigik arqyly ǵana múmkin boldy. Bul jumystyń Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna arnalýynda úlken sımvolıkalyq máni bar», - dep atap ótti Darhan Qydyráli.
Aıta keteıik, konferentsııaǵa Senat pen Májilis depýtattary, qoǵam qaıratkerleri, memlekettik organdar-dyń, belgili ǵalymdar men shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi, tarıhshylar, aqyn-jazýshylar, ataqty jyrshy-jyraýlarymyz, ólketanýshylar, «Edige», «Qazaq epos» qoǵamdyq qorlarynyń jáne BAQ ókilderi qatysty.
Aıta keteıik, konferentsııa barysynda «Er Edige - Noǵaıly dáýiriniń jyry» mýzykalyq albomy shyǵaryldy. Jınaqqa «Edige batyr» eposy, Muryn jyraý nusqasyndaǵy «Qyrymnyń qyryq batyry» jáne «Qarasaı-Qazı» dastany (Qaırolla Imanǵalıev nusqasy), jáne basqa da el arasynda keńinen jyrlanyp júrgen kólemdi dastandar engen. Jalpy sany 40-tan astam jyrshydan 60 saǵattyq jyr jazyp alynǵan.
