Djentelmender klýby 7 balaly otbasyǵa úı alatyn aqsha syılady

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Djentelmender klýby óskemendik 7 balaly otbasyǵa úı alatyn aqsha berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Klýbtyń jumysy men kómek berý ıdeıasy týraly QazAqparat tilshisine klýbtyń kóshbasshysy Arman Qashqynbekov aıtyp berdi. Eske sala keteıik, Djentlmender klýby ótken aptada ǵana Aqtóbedegi kópbalaly otbasylardyń birine úlken úı alyp bergen bolatyn.

«Osynaý bastama kóptiń nazaryna ilige bastady. Bastamaǵa bizdiń bıznesmen dosymyz Oralbek Botpaı da qoldaý kórsetetinin jetkizdi. Osylaısha, bıznesmenniń qoldaýymen búgin «Qazaqstan barysy-2019» týrnıriniń qorytyndysynda kópbalaly otbasyǵa bir úıdiń qarajaty tabystaldy. ıAǵnı, óskemendik otbasyǵa jasalǵan qoldaý - Djentelmender klýbynyń baspana syılaý boıynsha ekinshi jobasy. Óskemendegi 7 balaly otbasynyń otaǵasy ǵana jumys isteıdi. Aıadaı bólmeni jaldap turyp jatqan otbasyǵa osylaısha úı alyp berýdi sheshtik», - deıdi klýb kóshbasshysy.

Arman Qashqynbekovtyń aıtýynsha, Djentelmender klýby osylaısha qarajat jınap, klýb músheleriniń biri Óskemennen úı izdeýde. Sebebi, buǵan deıin alyp beremiz degen úı aıaq astynan satylyp ketken.

«Djentelmender klýbynyń budan basqa da ıgi isteri mol. Sebebi, baıaǵydan beri kópke kómektesý jolynda birshama eńbek atqaryp kelemiz. Jarty jyl saıyn muqtaj jandarǵa kómektesý - dástúrimizge aınalyp ketken. Máselen, vatsapta «Djentelmender klýby» atty tobymyz bar. Sol topta árkim óziniń ıdeıasyn ortaǵa salyp otyrady. Ol toptyń ishinde bıznesmender men memlekettik organdardyń qyzmetkerleri, «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekteri, tipti mınıstrler men ákimder de bar. Ol topta 257 adam otyr. Osyǵan deıin múmkindigi shekteýli jandarǵa múgedekter arbasyn syıǵa tartyp, elordada ystyń shyqqanyn eskertetin qurylǵylar (datchıkter) ornattyq», - deıdi ol.

Klýbtyń osynaý ıgi bastamasyn respýblıkanyń túkpir-túkpirinde qaltaly azamattar ilip áketip, eldiń túkpir-túkpirinde muqtaj otbasylardyń úıli bolyp jatqan jaıy bar. Birneshe jyl buryn qurylǵan Djentelmender klýbyna QR qazaq kúresi federatsııasynyń prezıdenti Arman Shoraev ta kiredi. Mine, sondyqtan klýb músheleri kópbalaly otbasyǵa bir baspananyń qarajatyn tabystaýdy «Qazaqstan barysy-2019» týrnıri ótetin kúnmen tuspa-tus keltirgen. Klýb músheleri osynaý aktsııany aldaǵy ýaqytta jalǵastyrýdy kózdep otyr.

Eske sala ketsek, kópbalaly jáne áleýmettik turǵyda az qamtylǵan otbasylarǵa páter syılaý úrdisi elimizdiń túkpir-túkpirinde qoldaý taýyp, kásipkerler men metsenattar halyqqa qol ushyn sozyp jatyr. Máselen, osy jyldyń mamyr aıynda belgili sazger, ánshi Erkesh Shákeev óziniń qaıyrymdylyq kontsertinen túsken qarjyǵa 5 balaly otbasyǵa páter syılaǵan bolatyn. Aınur Mahymova esimdi áıel 5 qyz tárbıelep otyr. 10 jyl boıy ýaqytsha baspanany panalap kelgen. Kúıeýi jumyssyz. Aınurdyń ózi qoǵamdyq jumystarmen aınalysady. Qyzdardyń úlkeni mektepte oqysa, kishisi balabaqshaǵa barady. Bul otbasy kontsertte syılyq alatynyn bilmegen.

«Bizge habarlasyp, Erkesh Shákeevtiń kontsertine shaqyryp jatqanyn aıtty. Dál mundaı tosynsyıdy kútpedik», - dedi Aınur.

Sol sekildi áleýmettik kásipker, «Statýs» oıyn-saýyq kesheniniń dırektory Asqar Bilálov Taldyqorǵan qalasynyń turǵyny Indıra Qarabekovaǵa úsh bólmeli páter syılady. Indıra Qarabekova - segiz balanyń anasy. Osyǵan deıin Asqar Bilálov osy januıaǵa kómek kórsetip kelgen, jaqynda turǵyn úı máselesin tolyq sheship bermek bolǵan.

«Qarabekovtar januıasyn biraz ýaqyttan beri bilemin. Buǵan deıin azyq-túlik sebetteri túrinde qaıyrymdylyq kórsetkenbiz. Úılerine kelgen saıyn laıyqty ómir súrýge jaǵdaı jasalmaǵanyn baıqaıtynmyn. Sondyqtan Naýryz merekesi qarsańynda osyndaı syılyq jasaýdy sheshtik», - dedi kásipker.

Aqtóbede de úsh otbasyna demeýshiler páter syılady. Páter alǵandardyń biri Gúlparan Baıbosynova. Balalaryn jalǵyz ózi tárbıelep otyrǵan ana óz alǵysyn aıtty.

Búgin 6 balaly muǵalim de baspanaly boldy. Altyngúl Káribaeva 7-shi balasyn kútip otyr, qazir perzenthanada. Buǵan deıin páter jaldap turǵan otbasy búgin demeýshilerdiń kómegimen jańa páterdiń kiltin aldy. Demeýshilikti «Sparta ı Ko», «BI-M-72» jáne «TSG Construction» JShS jasady.

Сейчас читают
telegram