Dúrbeleńniń aıaqtalar túri joq - baspasózge sholý
***
Búgingi sanynda «Egemen Qazaqstan» basylymy halyqaralyq saıası jáne ekonomıkalyq eleýli oqıǵalardy oı eleginen ótkizýge múmkindik beretin saraptamalyq materıal jarııalady.
«Ótken aptada Eýropa men AQSh-ta, Reseıde álemdik ekonomıkalyq daǵdarys aıasynda birqatar oqıǵalar bolyp ótti. Olardyń barysy álemniń alyp elderinde daǵdarys bultynyń kóp seıile qoımaǵandyǵyn kórsetip berdi. Ásirese, Eýropada jaǵdaı osylaı bolyp otyr. Grekııa eýroaımaqtan shyǵa ma, shyqpaı ma degen máseleniń basy ashyq qalyp keledi. Sonymen qatar, álemniń keıbir iri kompanııalary jańa tabystarǵa qol artyp jatsa, endi bir kompanııalar óz qyzmetkerleriniń sanyn qysqarta túsýde. Munaı baǵasynyń qaı baǵytqa qaraı qubylatyndyǵy da belgisiz bolyp otyr», - dep jazylǵan «Dúrbeleńniń aıaqtalar túri joq» atty maqalada.
Sarapshylardyń baǵalaýynsha, munaı baǵasy 2014 jyldyń maýsym aıynan beri 60 paıyzǵa arzandaǵan. Osyǵan baılanysty Goldman Sachs ınvestıtsııalyq bankiniń prezıdenti Gerı Kona ol baǵa odan ári quldyrap, 30 dollarǵa deıin jetýi múmkin dep boljamyn aıtqan. «Munaı baǵasy áli de uzaq ýaqyttar boıy tómendeı berýi múmkin», dep málimdedi ol CNBC telearnasyna bergen suhbatynda.
«Alaıda, sarapshylardyń barlyǵy birdeı ınvestıtsııalyq bank basshysynyń boljamymen kelise qoımaıtyn sekildi. Tipti, buǵan kereǵar pikirler de joq emes. Óıtkeni, osynyń aldynda ǵana Munaı eksporttaýshy elder uıymynyń (OPEK) bas hatshysy Abdalla ál-Badrı qazirgi kúnderi munaı baǵasy óziniń quldyraý shegine deıin jetti degen pikirin bildirip, munan keıingi kezeńderde ol endi óse beretindigin, tipti 200 dollarǵa deıin sharyqtap ketýi de ǵajap emes ekendigin málimdegen bolatyn», - dep jazady «Egemen Qazaqstan».
Bas basylym tarıhı derekterdi túgendeýdi jalǵastyryp keledi. Tarıhtyń qoınaýyna ketken oqıǵalardy qaýzaıtyn maqalalar serııasy búgin de jalǵasyn tapty. Bul joly gazet 1510 jyly qys aılarynda Ulytaý mańynda Qasym han men onyń sol kezdegi basty qarsylasy - Muhammed Shaıbanı han arasynda ótken urys týraly derekter keltirýde. Ol oqıǵa qazaq úshin úlken tarıhı mańyzǵa ıe. Sebebi bul urysta kim jeńiske jetse, sol búkil Deshti Qypshaqqa ıelik etýshi edi.
«Ulytaý shaıqasy - 1505-1510 jyldar aralyǵynda Qazaq handyǵy men Maýerennahrdaǵy shıbanılyq áýlet áskerleriniń arasyndaǵy soǵys barysynda bolǵan shaıqastardyń biri jáne sońǵysy. Ol 1510 jyly qys aılarynda Ulytaýda Qasym han basqarǵan qazaq áskeri men Maýerennahrdaǵy shıbanılyq áýlettiń negizin salýshy, Ábilqaıyr hannyń nemeresi Muhammed Shaıbanı han áskeriniń arasynda ótedi. Shaıbanı han úshin shaıqastyń maqsaty Qazaq handyǵyn tolyǵymen baǵyndyrý boldy. Qasym hannyń qoldanǵan áskerı ádis-tásili arqasynda jaý áskeri tas-talqan bolyp jeńiledi. Osy shaıqastan keıin Qasym han búkil qazaqtyń bıleýshisine aınalyp, onyń on jylǵa sozylǵan handyqty basqarý kezeńi bastalady. Qazaq handyǵy sol ǵasyrda óziniń eń shyrqaý shegine, Qasym hannyń bılik qurǵan jyldaryna ákeledi. Al Muhammed Shaıbanı hannyń osy jeńilisten keıin joly bolmaı, sol jyldyń aıaǵynda Merv qalasy túbinde qaza tabady», - delingen maqalada.
***
«Aıqyn» basylymynyń «Sot sergeldeńi sıreıdi» atty maqalasynda Qazaqstandaǵy sot júıesiniń reformalary týraly baıandalady.
«Kezinde qazaq bıleriniń ádildigi óz jurtymyzǵa ǵana emes, aınaladaǵy ózge elderge ańyz bolyp taraǵan. Qazaq ádet-ǵurpyn zerttegen Levshın, Ballıýzek, Kozlov «qazaqtyń bıler soty - naǵyz bitim men kelisim soty» dep tańǵala jazǵan. Ǵalym Kúlteleev óziniń «Ýgolovnoe obychnoe pravo kazahov» degen kitabynda Reseıdiń 120 myń sharýasynyń óz daýlaryn sheshý úshin qazaq bılerine júgingenin aıtady. Olar osylaı óz elindegi sot bıýrokratııasynan qashqan. Al qazaq sotyndaǵy qazirgi jaǵdaı qandaı? Bul másele keshe el Parlamentinde jan-jaqty talqylandy», - dep jazady «Aıqyn».
2014 jyly sottarǵa 750 myń talap-aryzdar túsken eken. Ár is boıynsha qos taraptan keminde 2 adam bolsa, demek, Qazaqstanda shamamen 1,5 mıllıon adam sot áýresine salynǵan.
«Endi memleket osy shekten tys salmaqtan qutylmaq. Ol úshin daýdy sotqa deıingi retteý tetikteri kúsheıtiledi. Ol ol ma, tipti keıbir ister boıynsha «daýdy sotqa deıingi tártippen retteýge baǵyttalǵan sharalar qabyldanbasa», bul sýdıanyń ondaı talap-aryzdy qaraýsyz qaldyrýyna negiz bolyp tabylady», - delingen atalǵan maqalada.
***
Astanada neke «jeńgetaılarynyń» qyzmeti tanymaldylyqqa ıe bolyp keledi, dep jazady «Ekspress K» basylymy.
«Qoldan keler ne shara: qaýyrt jumystardan ýaqyttary tyǵyz megapolıs adamdary kásibı «jeńgetaılarǵa» habarlasýǵa májbúr. Neke agenttikteriniń klıentterin negizinen kásibı mansabyn jaıǵastyram dep júrip, «kári qyz» atanyp ketken áıelder quraıdy eken. Kásibı «jeńgetaı» Gúljannyń aıtýynsha, bıznes-ledı barlyq nusqalardy qarastyrýǵa daıyn kórinedi. Al er adamdar kóp rette talǵampaz keledi. Tolyǵyraq, «Gde brakı zımýıýt?» atty maqaladan oqı alasyzdar.
