Dúnıejúzi halqy sýdy aǵzaǵa engiziletin chıppen satyp alady – feık

ASTANA. QazAqparat – Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým (DEF) barlyq azamattarǵa CBDC mıkrochıpin ımplantatsııalaý qajettigin málimdedi. Telegram-arnasynda osyndaı aqparat tarap jatyr. Munyń anyq-qanyǵyn Stopfake.kz anyqtap kórdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Taralǵan aqparatta aıtylǵandaı, adam aǵzasyna engiziletin CBDC chıpi azyq-túlik pen sý sııaqty birinshi qajettiliktegi zattardy satyp alý úshin kerek bolady. Sondaı-aq onda professor Rıchard Vernerdiń chıp-ımplant bolashaqta banktik shottarǵa qol jetkizý úshin de qajet bolatyny týraly sózi keltirilgen.

Anyqtalǵandaı, Verner osyndaı málimdeme rasymen de jasaǵan.

«Biraq munyń Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmǵa eshqandaı qatysy joq. ıAǵnı, taralǵan aqparat – jalǵan.

CBDC nemese ortalyq banktiń tsıfrlyq valıýtasy – bul eldiń ortalyq banki shyǵaratyn tsıfrlyq aqsha. CBDC barlyǵyna ortaq emes, ár elde óziniń tsıfrlyq aqshasy men óz valıýtasy bolýy yqtımal.

Qazirgi ýaqytta tsıfrlyq valıýtany engizý boıynsha jobalar 87 elde, onyń ishinde Qazaqstanda ázirlenýde. 2025 jyly elimizde tsıfrlyq teńgeni tolyq engizý josparlanyp otyr. Biraq odan keıin de tsıfrlyq teńge qaǵaz aqshany almastyrmaıdy. Ol qolma-qol aqshamen teń qoldanylady.

Sonymen qatar CBDC-di ártúrli tásildermen, sonyń ishinde elektrondyq poshta, QR kodtary jáne kartalyq tólem termınaldary arqyly paıdalanýǵa bolady. Demek, azyq-túlik, sý jáne basqa da ónimderdi CBDC chıpterin qoldanbaı-aq kez kelgen yńǵaıly jolmen satyp alýǵa bolady», - dep jazady Stopfake.kz.

«Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým CBDC chıpterin ımplantatsııalaý týraly málimdedi» degen aqparatty Logally Facts saıty da joqqa shyǵarǵan. Bul sat faktilerdi tekserýmen aınalysady. Faktchekerler DEF eshqashan tamaq pen sý satyp alý úshin CBDC chıpterin ımplantatsııalaý qajettigin resmı túrde jarııalamaǵanyn anyqtady. Al buǵan deıin tsıfrlyq valıýta týraly aıtyp kelgen Rıchard Verner endi Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń múshesi emes. Demek, ol uıymnyń múddesi men kózqarasyn bildire almaıdy.

Olaı bolsa, DEF barlyq azamattarǵa ózderiniń banktik shottaryna qol jetkizý jáne satyp alýlar jasaý úshin CBDC chıpterin ımplantatsııalaýdy talap etkeni týraly jańalyq jalǵan. Ortalyq banktiń tsıfrlyq valıýtasy, onyń ishinde tsıfrlyq teńge, naqty aqshany almastyrmaıdy. CBDC paıdalaný úshin mindetti túrde chıpti ǵana qoldanbaıdy, óıtkeni valıýtany qoldanýdyń basqa tásilderi bar.