«DSU-ǵa qoltyqtasyp kirmeıtin boldyq...» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Halal ındýstrııasy talapqa saı damysyn» atty maqala jarııalady. Basylymnyń jazýynsha, álemde tamaq óndirisiniń damyǵany sonshalyq, bul salada óz ornyn taýyp, jańa bastamany iske asyrý - qıynnyń qıyny. Alaıda, elimizde halal óndirisi endi ǵana aıaǵynan turyp, qalyptasý kezeńin bastan ótkizip jatqandyqtan, onyń jolyna kese-kóldeneń turýshylar da, túrli jasandy kedergiler de jeterlik. Halaldyń atyn jamylǵan keıbir óndirýshiler tutynýshylardy aldyp, olarǵa adaldyǵy kúmándi taǵamdardy saýdalaýda. Olar shyǵý tegi belgisiz ári kúmándi ónimderimen taýarlaryn rynokqa kóptep shyǵaryp, el turǵyndarynyń táni men janyna óz zııanyn tıgizýde.
Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, qazirgi tańda jaraqattanýshylyq tek qana Qazaqstan úshin ǵana emes, sondaı-aq álemdegi basqa elder úshin de eń mańyzdy medıtsınalyq áleýmettik máselelerdiń biri bolyp otyr desek, túrli jaraqat alýdyń kesirinen aýyrý-syrqaýlyq, ýaqytsha eńbekke jaramsyzdyq jáne ólim-jitim kóptigi Qazaqstan boıynsha ekinshi oryndy ıelense, múgedektikke alǵashqy shyǵý boıynsha úshinshi orynǵa shyǵyp otyr. Travmatologııa jáne ortopedııa ǴZI derekterine súıensek, eresek turǵyndar arasynda travmatızm kórsetkishi 100 myń eresek turǵynǵa shaqqanda 2009 jyly 4102,2 adamǵa jetken. Bul degenińiz, travmatologııa jáne ortopedııa zamanýı medıtsınanyń basym baǵyttarynyń biri bolyp otyr degen sóz. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Jaraqat alý kóbeıip barady» atty maqalada egjeı-tegjeıli jazylǵan.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Eýropa aktıvterin alýǵa negiz bar» atty maqala basty. Onda «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasynyń jaqyn aradaǵy bolashaqta qara teńiz aımaǵyna basym kóńil bóle otyryp, eýropalyq naryqtaǵy óz úlesin ulǵaıtýdy kózdep otyrǵandyǵy jazylǵan. Basylymnyń málimetterinshe, qazirgi tańda 2020 jyldarǵa taıaý munaı ónimderine suranys jylyna orta eseppen 3 paıyzǵa turaqty ósedi dep kútilip otyrǵan Túrkııa naryǵyna kirý josparlanýda. Sondaı-aq munaı ónimderine suranys kóbeıip kele jatqan, áli de kóbeıe beretin jaǵdaıda turǵan Ýkraınadaǵy ózimizdiń aktıvterimizdi keńeıtý múmkindikterin qarastyrylýda. Osy másele jóninde tereńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyn jiberip almańyz.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, ınflıatsııany boldyrmaý úshin halyqqa qajetti taýarlar men ónimder baǵasyn baqylaýda ustap otyrý kerek-aq shyǵar, suranysty usynys qamtamasyz ete almasa, baǵany baqylaımyn deý bos sóz bolatynyna kóz jetkizýde. Sonda ne isteý kerek?. Aldymen otandyq ónimdi ishki naryqqa toltyryp qoıýymyz kerek. Sarapshylar jaýaby osy. Bul agrarshylardyń moınyna úlken jaýapkershilik pen salmaq salatyny belgili. Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy salasyn basqaryp otyrǵandar úshin de - úlken syn. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Azyq-túlikten taryqpaýdyń oń qadamdary» atty maqalada.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Áıelge kúsh kórsetý -erlik emes» atty maqala jarııalap, úlken másele kóteripti. Basylymnyń jazýynsha, búginde Qazaqstan adam quqyqtary jónindegi 30-ǵa jýyq halyqaralyq shartqa qatysyp, qol qoıdy. Alaıda elimizde áıelder quqyǵynyń aıaqqa taptalýy jıi shań berip qalady. Áıelderdi qorǵaý búginde álemdik problemaǵa aınaldy. Osy baǵytta alpaýyt elderdiń ózi arnaıy bas qatyrýda. Amerıkada, Anglııada osyndaı máselelermen, ıaǵnı otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq týraly áreket etý qyzmeti, Bolgarııa men Italııada otbasyndaǵy janjaldy retteý qyzmetteri bar. Al bizdiń elimizde 1999 jyly ishki ister organdary júıesiniń qurylymynda áıelderge zorlyq-zombylyq jasaý kórinisterine qarsy kúres jónindegi bólimder qurylǵan. Osyǵan qaramastan elimizde buzaqylyq pen tonaý qylmystarynan áıelder erlerge qaraǵanda kóp zardap shegedi.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, Qazaqstannyń syrtqy ekonomıkalyq yqpaldastyq saıasatyndaǵy áýelden dittegen basymdyǵy - Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirigý. Sońǵy ýaqytta Keden odaǵynyń qalyptasyp, onyń qyzmet etýine oraı DSU máselesi birshama tuıyqtalǵandaı edi. Sosyn álemniń ekonomıkalyq alpaýyt uıymyna top bolyp, biryńǵaı Keden odaǵy retinde ený meńzelgen-di. Alaıda keıingi kezde osy máselede birshama aıyrmalar anyq baıqalady. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «DSU-ǵa qoltyqtasyp kirmeıtin boldyq...» atty maqaladan keńirek bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, Atyraý oblysynda údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamasy jergilikti bıznes-qaýymdastyǵynyń qyzmetine tyń serpin berdi. Atyraý oblysyna sapary barysynda Elbasy tek munaı salasymen ǵana shektelip qalmaı, jańa, tyń ıdeıalardy qolǵa alýǵa asyǵý kerektigin tapsyrǵan. Bul ásirese aımaqtaǵy agrarlyq salany damytýǵa qatysty bolyp otyr. Sebebi bul sala Atyraý aımaǵynda kenjelep qalǵan salalardyń biri. Bul másele jóninde «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Pooşrıaetsıa ınıtsatıva, realızýıýtsıa ıdeı» atty maqaladan oqýǵa bolady.
