Dollardyń qymbattaýy: depozıttegi qarjyny qalaı saqtaǵan durys
ASTANA. KAZINFORM — Elimizde sońǵy kúnderi dollar baǵamy 500 teńge mejesine taıap jyǵylyp tur. Teńge qunynyń tómendeýi jaǵdaıynda depozıtte aqshasy bar adamdar qalaı áreket etkeni jón. Osy jaıdy ekonomıst Maqsat Halyqtan surap kórgen edik.
«Qazir kóptegen sarapshylar depozıttegi aqshany teńgeden aýystyrmaǵan jón dep sanaıdy. Óıtkeni teńgeniń kiristiligi joǵary. Joq degende 14 paıyz, joǵary degende 17 paıyzǵa deıin depozıttik kiristilik bar. Al dollardiki — 1-aq paıyzdyq kiristilik. Kórip otyrǵanyńyzdaı, aqshany dollarmen ustaý tıimsiz. Sondyqtan da kóptegen sarapshylar aqshany teńgemen ustaýǵa keńes beredi. Al men óz basym altyn áriptermen jazylǵan qarjygerdiń zańyna júginem. Ol «búkil qarajatty bir jerde ustamańyz, qarajatty árqashan bólip, birneshe uıashyqta, birneshe valıýtada ustańyz» deıdi. ıAǵnı, bárin teńgemen nemese bárin dollarmen ustaý durys emes. Negizi, dollardy buǵan deıin, baǵasy 440 teńge bolyp turǵan kezde satyp alyp qoıǵan bolsa, búgin ondaı adamdar erkin otyratyn edi. Deıturǵanmen qazirdiń ózinde barlyq qarajat teńgemen tursa, biraz bóligin dollar qylyp qoıýǵa bolady. Onyń naqty paıyzdyq kórsetkishi depozıttiń tabystyq kórsetkishine baılanysty anyqtalady. Máselen, úsh valıýtaǵa — 40%-yn dollarmen, 30%-yn teńgemen, 30%-yn eýromen degen sııaqty rettilikpen bólip saqtaýǵa bolady. Bul qatyp qalǵan qaǵıda emes. Qaısysyna kóbirek tabys túsip turady, soǵan kóbirek basymdyq berse, ol adam utylmaıdy. Dollar men teńgeniń biriniń baǵamy aýytqyp jatsa da, ol adam ózge valıýtada qarjysy bolǵandyqtan qatty alańdamaıdy. Sondyqtan osyndaı ádis-tásilderdi qoldaný kerek», — deıdi ekonomıst Kazinform tilshisine bergen jaýabynda.
Sondaı-aq, sarapshy qarjyny tek valıýtada ustaý da teris ekenin eskertti.
«Qarjyny tek valıýtada ustaý da, tek depozıtte ustaý da durys emes. Qor naryǵyndaǵy aktsııa, oblıgatsııalardy alyp qoıý kerek. Artyq aqshasy bolsa, altyn da alǵan jón. Osyndaı aqsha-qarajattardy ulǵaıtýdyń balamaly kózderin de paıdalanǵan durys», — dedi ol.
Odan bólek, Maqsat Halyq osyndaı qarjy naryǵyndaǵy qubylmaly kezeńde halyq qandaı ustanymda bolsa, utylmaıtynyn aıtty.
«Negizinde, valıýtanyń qunsyzdanýy sekildi úrdister ádette qysqamerzimdi bolady. Sondaı ýaqytty alypsatarlar jaqsy paıdalanady. Alypsatarlar degen sondaı bir qorqynyshty adamdar emes. Ol da naryqtyń bir bólshegi. Deıturǵanmen, olardyń asyra siltep, tym agressıvti áreket etýiniń halyqqa zardaby bolýy múmkin. Óıtkeni kóptegen adamdar qymbattaý úderisi eń sharyqtaý shegine jetken sátinde dollar satyp alady. Ondaı kezde ol azamattar kerisinshe utylyp qalýy yqtımal. Osyndaı kezde qarjygerlerdiń «bári satyp jatqan kezde satpańyz, bári satyp alyp jatqan kezde satyp almańyz» degen aınymas zańyna júgingen jón. Sebebi bul eki jaǵdaıda da adam utylyp qalady. Áliptiń artyn baǵyp, aqyl-parasatqa negizdelgen salqynqandy sheshim qabyldaý kerek. Aqsha qarajattary emotsııalyq sheshimdi múldem unatpaıdy», — deıdi ekonomıst.
Búgin KASE qor naryǵyndaǵy kúndizgi saýda qorytyndysy boıynsha dollar qaıta qymbattap, 498,34 teńgege jetti.
Buǵan deıin Ulttyq bank valıýta baǵamynyń kúrt ózgerýine jol bermeý úshin ınterventsııa júrgizýge daıyn ekenin málimdedi.
Odan bólek, valıýta naryǵyndaǵy teńgerimdilikti arttyrý maqsatynda kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń valıýtalyq túsimderiniń 50%-yn mindetti túrde satý talaby qaıta engiziletin boldy. QR Úkimetiniń tıisti qaýlysy men Ulttyq banktiń buıryǵy jaqyn kúnderi qabyldanady.
