Dinı birlestik ókilderi latyn álipbıine kóshý máselesin talqylady
Otyrys barysynda QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrligi Din isteri komıtetiniń tóraǵasy Erkin Ońǵarbaev barlyq dindarlardy elimizdiń Táýelsizdik kúnimen quttyqtap, beıbitshilik pen birlik, yntymaqtastyq jáne órkendeý tiledi. Sonymen qatar ol barlyq dinderdiń ózara syılastyǵy men ashyq dıalog negizindegi jemisti yntymaqtastyǵy Qazaqstannyń basty baılyǵy men maqtanyshy ekendigin aıryqsha atap ótti.
Kelesi kezekte sóz alǵan A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Erden Qajybek qazaq tili álipbıiniń kırılıtsadan latyn grafıkasyna kóshýi jaıynda baıandama jasady.
«Búgingi kúnge deıin álipbıimizde belgili obektıvti sebepterge baılanysty basy artyq belgiler, tilde joq dybystar kóp boldy. Sonymen qatar til erejesiniń ózi eki bólimnen turdy. ıAǵnı qazaq tili jáne orys tili erejeleri. Bul KSRO quramynda ómir súrgen kezeńniń normasy da edi», - dedi ol.
Onyń aıtýynsha, endigi ýaqytta qazaq tilin bir ulttyń ǵana emes, jalpy Qazaqstanda turyp jatqan barlyq etnostardyń tiline aınaldyrý mindeti tur. Jalpy álem halyqtarynyń tilderinde dybystan áripterdiń sany az bolyp keledi. Demek barlyq dybystardy birdeı tańbalaýdyń qajeti joq.
«Qazaq tilinde nebári 28 dybys bar. Tańbalanýy 42 áripke jetedi. Bul óte kóp. Sondyqtan da til reformasyndaǵy basty mindettiń biri - tildi óz zańdylyǵymen durys damytý. Óıtkeni, qazirgi ýaqytta bul memlekettik qajettilikke aınalyp otyr», - dedi Erden Qajybek.
