Dindarlar Qazaqstan basshylyǵynyń dinaralyq órkenıetti damytýdaǵy róline joǵary baǵa berdi
Alqaly jıyn dep otyrǵanymyz - Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi hatshylyǵynyń HІH otyrysy. Hatshylyq otyrysy sezd qarsańynda únemi ótip turady. Bul joly QR Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy – Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń basshysy Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken otyrys barysynda 7-sezdi ótkizý merzimi men datasyna qatysty máselemen qatar, forýmnyń jalpy jáne sektsııalyq otyrystarynyń taqyryptary da jiti talqylaýǵa tústi.
«Bıyl biz Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyn atap ótemiz. Osy kezeńde beıbitshiliktiń, jalpyulttyq birlik pen konfessııaaralyq dıalogtyń ózindik modelin qalyptastyra aldyq. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev negizin qalaǵan bul baǵdar óziniń tıimdiligi men ómirsheńdigin dáleldep úlgerdi. Qazirgi tańda el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń basshylyǵymen etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qamtamasyz etý saıasaty jalǵasyp keledi. Biz Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi men hatshylyq otyrysyn abyroı-bedel jınaý úshin ótkizbeımiz. Bul – qazaqstandyq damý jolynyń birtutas ajyramas bóligi», – dedi otyrysta ashqan Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev.
Jıynda Senat spıkeri bıylǵy hatshylyq otyrysy kúrdeli jaǵdaıda ótip jatqanyn aıtyp, oǵan koronavırýs pandemııasy men sońǵy jyldarda álemde basqa da jahandyq problemalardyń ýshyǵa túsýi sebep ekenin tilge tıek etti. Olardyń qatarynda geosaıası jáne geoekonomıkalyq faktorlar men jahandyq qaýipsizdik júıesiniń buzylýy saldarynan týyndaǵan halyqaralyq shıelenistiń kúsheıýi, qarý-jaraq jarysynyń údeýi jáne jahandyq ekologııalyq kún tártibindegi túıtkilder bar.
«Osyndaı jaǵdaıda rýhanı kóshbasshylardyń basty mindeti qundylyqtardyń durys júıesin qalyptastyrý jáne adamdardy beıbitshilik, adamgershilik, qoǵamdyq kelisim, ózara qoldaý sııaqty ıdeıalar aıasyna toptastyrý bolýy kerektigi sózsiz. Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń negizgi maqsaty da – osy. Sondyqtan barshańyzǵa bizdiń Forýmǵa qatysyp, belsendi qoldaý kórsetkenderińiz úshin shynaıy alǵysymyzdy bildiremiz», – dedi sezd hatshylyǵynyń basshysy.
Aıta keterligi, hatshylyq otyrysynan bir kún buryn onyń jumys tobynyń otyrysy ótken bolatyn. Onda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary 7-seziniń jalpy jáne sektsııalyq otyrystarynyń taqyryby boıynsha jumys toby men hatshylyq músheleriniń 49 usynysyn jınaqtaý júrgizilgen edi. Hatshylyq otyrysynda osy jumys tobynyń atqarǵan isterine keńinen toqtalǵan QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri Serik Egizbaev dinaralyq jáne mádenıetaralyq dıalogtyń róli men mańyzy, rýhanı-adamgershilik qundylyqtar, álemniń pandemııadan keıingi jaǵdaıynda 7-sezd jumysyn jańa tásilde ótkizý qajetti týraly pikir almasylǵanyn aıtady.
«Máselen, Mýhammed ben Abdýlýahed ál-Arıfı pandemııa adam ómiriniń kóptegen salalaryna áser etkenin atap ótti. Osyǵan baılanysty rýhanı qundylyqtardy saqtaýǵa den qoıý qajet. Arhıepıskop ıÝrıı Novgorodov pandemııa kóptegen jańa nárselerdi, sonyń ishinde tsıfrlandyrýdy ákelgenine nazar aýdardy. Sondyqtan dinı qoǵamdastyqtar men olardyń kóshbasshylaryn qazirgi álemniń shynaıylyǵynda adamgershilik qaǵıdalaryn qalyptastyrýdaǵy róli týraly másele týyndaıtyndyǵyn aıtty. Qatysýshylar 7-sezdiń jumysy men formaty álemdi odan da qaýipsiz, tolerantty, boljamdy etý úshin syndarly yntymaqtastyqty qamtamasyz etý, mádenıetter, halyqtar men dinder arasyndaǵy ózara is-qımyldyń tıimdi tásilin belgileý tıis ekendigin atap ótti», - dedi ol.
Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary seziniń shaqyrylýyna QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamashylyq jasaǵany belgili. Sondyqtan da sezd hatshylyǵynyń otyrysynda otandyq da, sheteldik te dindarlar Elbasynyń dinaralyq, mádenıetaralyq, órkenıetaralyq baılanystardy jandandyrý jolyndaǵy eńbegine, Qasym-Jomart Toqaevtyń etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi qamtamasyz etý saıasatyna oń baǵa berdi.
Máselen, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly din adamdyq qasıetti qalyptastyratyn teńdessiz tárbıe mektebi ekendigin aıta kele dinniń osynaý qýatty kúshin adamdar arasyndaǵy dostyq, ózara syılastyq pen qurmetti arttyrýǵa baǵyttaý qajettigin basa aıtty.
«Álemdik jáne dástúrli din lıderleri seziniń bastamashysy Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń: «Halyqtardy bir-birinen bóletin teńizder emes, nadandyq pen tilderdiń bólektigi de emes, arazdyq qana. Dostyq joq jerde arazdyqqa múmkindik mol bolmaq» degen sózinde úlken maǵyna jatyr. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev halyqqa Joldaýynda: «Qoǵamdaǵy birlik pen kelisimdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek. Etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastyń qanshalyqty mańyzdy ekenin barlyq azamatymyz túsiný qajet. Biz qashan da alaýyzdyqqa qarsy tura bilgen elmiz» dep atap ótti. Rasynda, biz beıbitsúıgish halyqpyz jáne álem halqyn beıbit ómir súrýge úndeımiz. Elimizde turaqty túrde ótip kele jatqan Álemdik jáne dástúrli din lıderleriniń sezi osyǵan dálel», - dedi Bas múftı.
Al Iran Islam Respýblıkasy Mádenıet jáne ıslam baılanystary uıymy Din men mádenıet dıalogy ortalyǵynyń departament dırektory Zahra Rashıdbeıgı qazirgi álemde konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtý men damytý dinı jáne saıası kóshbasshylardyń basty mıssııasy ekendigin basa aıtty.
«Asa mártebeli Nursultan Nazarbaev myrzanyń qajyrly ári jemisti eńbegi dinı jetekshiler men saıası basshylardyń arasyndaǵy birlik máselesinde aıqyn úlgi sanalady. Osy iri otyrysqa qatysyp otyrǵan túrli dinder men mazhabtardyń qurmetti ókilderi ádilet jáne ulttyq mádenıetti taratýda uzaq ýaqyt boıy eńbek etip kele jatqany sózsiz. Alaıda mártebeli Nazarbaev myrzanyń túrli din ókilderin jınap, dinı jetekshilerdiń basyn qosýy dinı kósbasshylardyń birigip, bir-biriniń qyzmetimen tanysýyna jáne tájirıbe almasýyna sebep boldy», - dedi Zahra Rashıdbeıgı.
Kavkaz musylmandary basqarmasynyń tóraǵasy, Sheıh-ýl-Islam Gadjı Allahshúkir Pashazade de Elbasy Nursultan Nazabaev pen QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń dinaralyq dıalogty damytýdaǵy qyzmetterine oń baǵasyn berdi.
«Osydan 18 jyl buryn qazaq halqynyń kóshbasshysy, yqpaldy álemdik saıasatker, Túrki álemi men Ortalyq Azııanyń kórnekti memleket qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń dinder men órkenıetter arasyndaǵy dıalog qaǵıdattary men praktıkasyn ilgeriletý jónindegi bastamasy óziniń mańyzyn saqtap kele jatqanyn, al bul ıdeıanyń dáıektiligi men ónimdiligi ýaqytpen dáleldengenin erekshe atap ótken jón», - dedi Pashazade.
Sonymen qatar ol búginde Elbasynyń dana kózqarasy men kúsh-jigeriniń arqasynda álemde dinaralyq yntymaqtyń jańa platformasy qurylǵanyn atap ótti.
«Joǵary mártebeli Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qazaq memlekettiliginiń ilgerileýi men órkendeýin, dinaralyq dıalog pen yntymaq salasyndaǵy, atap aıtqanda, álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezderi sheńberindegi qundy ıdeıalardy ilgeriletý jónindegi sabaqtastyqty qamtamasyz etetin saıası joldy tabysty jalǵastyrý jónindegi kúsh-jigerin aıryqsha aıtqan durys», - dedi Sheıh-ýl-Islam.
Sezd hatshylyǵy otyrysynyń qorytyndysynda Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII sezi 2022 jylǵy 14-15 qyrkúıek kúnderi Nur-Sultan qalasynda ótetindigi belgilendi. Atalǵan forýmda pandemııadan keıingi kezeńde adamzattyń áleýmettik-rýhanı damýyndaǵy álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń róli keńinen talqylanbaq.
