«Din memleketten bólek bolǵanymen, qoǵamnan bólek emes» -respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

None
None
TANA. 17 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 17 qarasha, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Din memleketten bólek bolǵanymen, qoǵamnan bólek emes» atty maqala basty. Atalmysh maqalaǵa keshe L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń ǵımaratynda Din isteri agenttigi, Bilim jáne ǵylym, Syrtqy ister mınıstrlikteriniń birlesip uıymdastyrýymen Qazaqstan dintanýshylarynyń birinshi forýmynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Sheıh Ábsattar qajy Derbisálini aıtýynsha, Dúnıe júzinde ıslam dininde 4 mazhab bar. «Málıkı mazhabyn afrı­kalyq musylmandar ustansa, sháfıǵı mazhabyn Mysyr, Malaızııa, Indonezııa jáne Qap taýyndaǵy sheshen baýyrlar, al hanbalıdi Saýd Arabııasy, Parsy shyǵanaǵynda turatyndar, biz ustanatyn hanafı mazhabyn Úndistan, Pákstan, Aýǵanstan, Túrkııa men Ortalyq Azııa jáne burynǵy Odaq sheń­berindegi musylmandar tutady. «Osylardyń ishinde bizdiń mazhab, eger qazirgi zamanaýı tilmen aıtsaq, demokratııalyǵy basym­daý mazhab. Ózgeleri qatal, bizdikin abzalyraq dep sanaımyz»,-deıdi Bas múftı.

Keshe Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Astanadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda ótken Aqmola, Aqtóbe oblystary men Almaty qalasynyń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı salalarda jetken jetistikteriniń kórmesin tamashalady. Elbasy aımaq basshylarynyń óz óńirlerindegi Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasynyń júzege asyrylýy jónindegi esepterin tyńdap, arnaıy ekspozıtsııalarmen tanysty. Bul kórme atalǵan óńirlerdiń elordadaǵy kúnderine oraı uıymdastyryldy. Onda Aqmola oblysynyń ákimi Sergeı Dıachenko óz esebinde Memleket basshysyna óńirdiń 20 jyldaǵy áleýmettik jáne eko­nomıkalyq, sondaı-aq mádenı salalardaǵy jetistikterine jan-jaqty toqtaldy.

Oblys ákiminiń sózine súıensek, táýel­siz­dik jyldary ishinde óńir ekonomı­ka­sy­nyń barlyq salalarynyń serpindi damýy baıqalǵan. Jalpy óńirlik ónim 1993 jylǵy 2,3 mlrd. teńgeden 2010 jyly 586 mlrd. teńgege deıin, ıaǵnı 255 ese ósken. Aqmola oblysyndaǵy ındýstrııalyq sektorda halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keletin zamanaýı joǵary tehnologııalyq zaýyttar men fabrıkalar qurylyp, 20 iri óndiris qyzmetiniń keskini saqtalǵan. Bul málimetterden keńirek qanyqqyńyz kelse, «Aımaqtar alǵan asýlar» atty maqalany qarańyz.

***

«Aıqyn» basylymy aptalyq sanynda «Alty sýdıanyń tórteýi taza...» atty maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, bıylǵy sáýirde Joǵarǵy sottyń 6 sýdıasy aıaq astynan qzmetterinen alyndy. Taǵylǵan aıyp óte aýyr - paraqorlyq, qyzmet babyn asyra paıdalaný. Osy oqıǵadan keıin eldiń onsyz da sýdıalarǵa degen solqyldaq senimine selkeý qalyńdaı tústi. Arada alty aıdaı ýaqyt ótkende altaýdyń arasyndaǵy tórt sýdıanyń is-áreketterinde qylmys quramy anyqtalmaǵandyǵy aıtylyp jatyr.

Sondaı-aq osy basylym keshe ǵana taratylǵan Parlament Májilisi men onyń kelesi jyly ótetin saılaýyna baılanysty «Qımaı ketip barady...» jáne «Parlament nege tarqady?» atty taqyryppen bir betke maqalalar jarııalady. Basylymnyń jazýynsha, aldaǵy dúısenbide óz erikterimen tarqaǵan Májilis depýtattary úshin Parlament ǵımaratynyń esigi jabylady. «Búgingi jınalysta aıtylǵandaı, olardy endi munda kirgizbeıdi. Eger osynda kelgisi kelse, tek shaqyrýmen ruqsat beriledi. Bizdi endi shaqyrmaıtyn da shyǵar»,-deıdi 4-shi shaqyrylymnyń depýtaty Irak Elekeev.

***

«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Tórt jyldyq taǵdyry bar tórtinshi Májilis taratylady» atty maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, 2007 jyldyń 1-shi qyrkúıeginen beri tórt jyl eki jarym aı qyzmet atqarǵan tórtinshi shaqyrylymdaǵy Májilis keshe Prezıdent Jarlyǵymen taratylyp, 2012 jyldyń 15-shi qańtaryna kezekten tys QR Parlamenti Májilisi depýtattarynyń saılaýy belgilendi.

Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, Taraz qalasynda bolǵan qandy oqıǵadan keıin Іshki ister mınıstrligi el aýmaǵynda barlyq

qarý-jaraq dúkenderin qatań baqylaýǵa aldy. Respýblıka boıynsha ornalasqan 97 dúkenge dabyl qaǵý sharalaryn kúsheıtý mindeti qoıylyp otyr. Al osy dúken ıeleri men olardy kúzetip jatqan qaýipsizdik fırmalarymen tıisti profılaktıkalyq jumystar júrgizilýde. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda jarııalanǵan «Tártip saqshylary tabeldi qarýmen júretin boldy» aty maqaladan keńirek bilýge bolady.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, keshe Ortalyq saılaý komıssııasynyń otyrysynda elimizde bir mezgilde ótetin eki saılaý naýqanymen baılanysty máseleler talqylandy. Otyrys barysynda 5-shi shaqyrylǵan Parlament Májilisi men máslıhat depýtattarynyń saılaýy kelesi jyldyń 15-shi qańtarynda ótetindigi aıtyldy. Al Májiliske Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanatyn depýtattardyń saılaýy 2012 jyldyń 16-sha qańtarynda ótedi. Osy saılaý naýqandaryna baılanysty otyrysta kóterilgen máselelerdi «Startoval elektoralnyı protsess» atty maqaladan oqısyzdar.

Сейчас читают
telegram