Destrýktıvti minez-qulyqtyń kez kelgen túrine qarsy kúres keshendi is-qımyldy talap etedi - Erlan Qarın

Мемлекеттік кеңесші
Фото: Виктор Федюнин/Kazinform

Zańdylyq pen tártip qaǵıdatyn ornyqtyrý isi vandalızm, balalarǵa qarsy qylmys, turmystyq zorlyq-zombylyq sııaqty jaǵymsyz qubylystarmen kúresten bastalady, dep jazdy búgin óziniń Telegram-kanalynda QR Memlekettik keńseshisi Erlan Qarın.

Mundaı quqyqbuzýshylyqtarǵa qoıylatyn alǵashqy jáne óte mańyzdy tosqaýyl ─ azamattardyń olarǵa beı-jaı qaramaýy. Sondyqtan elimizde júgensizdiktiń, ozbyrlyqtyń jáne qylmystyń kez kelgen túrine múldem tózbeýshilik ustanymyn qalyptastyrýdyń mán-mańyzy zor. Qoǵamda belsendi azamattyq kózqaras ústemdik quryp, izgilik, tilektestik, ózara kómek sııaqty basty qundylyqtar dáriptelýge tıis.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev balalardyń qaýipsizdigi men olardyń quqyǵyn qorǵaý, turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres máseleleri týraly únemi aıtady. Onyń sóılegen sózderinen dáıektilik jáne myzǵymas ustanym baıqalady. Prezıdent júgensizdiktiń kez kelgen túrine, vandalızm men zorlyq-zombylyqqa qatań tosqaýyl qoıý kerek, ásirese, áıelder men balalarǵa qarsy qylmys úshin jazany kúsheıtý qajet dep esepteıdi.

Qazaqstanda 2020 jyldan beri otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres jolynda júıeli sharalar qabyldanyp keledi. Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń bastamalaryn iske asyrý aıasynda polıtsııanyń tıisti bólimsheleriniń shtattyq sany artty, otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyq isterin qaraý úshin tergeýshi-áıel mamandyǵy engizildi.

Zańnamadaǵy sońǵy túzetýlerge sáıkes, endi mundaı qylmystar tek jábirlenýshi aryzynyń negizinde ǵana emes, sonymen birge kýágerlerdiń, kórshilerdiń málimeti, beınekameralardyń jazbasy jáne t.b. negizde anyqtalatyn bolady. Budan bólek, qazir bir ret ymyraǵy kelgen taraptardyń keıin qaıta tatýlasýyna jol berilmeıdi. Jalpy, turmystyq zorlyq-zombylyq úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilik kúsheıtildi.

Árıne, qoǵamda basqa kózqaras ta bar. Keıbireýler zańnamany odan ári qatańdatý mundaı qylmystardyń ashylý kórsetkishin tómendetedi dep esepteıdi. Alaıda tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, jazanyń qatańdyǵy jáne odan bultarý múmkindiginiń bolmaýy ─ qylmysqa qarsy is-qımyldyń eń tıimdi tetigi.

Bul máseleni tek zańnamaǵa ózgeris engizý arqyly sheshý múmkin emes. Sonymen birge azamattardyń kózqarasy, moraldyq ustanymy da ózgerýi kerek. Osyndaı áreketterge kóz jumyp qaraıtyn bolsaq, onda memleket qabyldap jatqan sharalardan esh nátıje shyqpaıdy.

ıAǵnı, destrýktıvti minez-qulyqtyń kez kelgen túrine qarsy kúres keshendi is-qımyldy talap etedi. Qoǵamda qylmysqa múldem tózbeýshilik qaǵıdaty, al memlekettik deńgeıde zań men tártip qatań saqtalý qaǵıdaty dáriptelýi kerek. Sondyqtan memlekettik organdar men qoǵamdyq uıymdar júgensizdik pen zorlyq-zombylyqqa qarsy turýdyń tıimdiligin arttyrý úshin kúsh jumyldyryp, ortaq amal-tásil ázirleýi qajet.

Сейчас читают
telegram