Depýtattar sý tasqynynan zardap shekkenderge ótemaqy tóleýdi baqylaýda ustaıdy
ASTANA. KAZINFORM - Májilis depýtattary sý tasqynynan zardap shekken aımaqtardaǵy jumysyn jalǵastyrýda. Sonyń ishinde jaǵdaıy kúrdeli óńirlerge erekshe nazar aýdarylady. Keıbir eldimekenderde sý tartyla bastaǵanymen turýǵa jaramsyz. Sondyqtan turǵyndar úılerine qaıta almaı otyr.Olarmen kezdesýde depýtattar tasqyn saldarynan bolǵan shyǵyndarǵa beriletin ótemaqy boıynsha túsindirý jumysyn júrgizip jatyr.
Depýtattar Erkebulan Mámbetov, Dmıtrıı Koloda jáne Baqytjan Bazarbek Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy birneshe eldi mekendi aralap, sý tasqynymen kúres jumysynyń barysymen tanysyp qaıtty.
Búginde Esil aýdany Pokrovka aýylyndaǵy sý deńgeıi 1,5 metrden asyp, qaýip tóndirip otyr. Jaǵdaı Esil ózenindegi muzdyń jyljýyna baılanysty qıyndady.
Ózenniń kóterilýinen 24 úıdi sý astynda qalyp, turǵyndary qaýipsiz jerge kóshirildi. Depýtattar olarmen kezdesip, shyǵyndardy óteýge qatysty túsindirý jumystaryn júrgizdi.
— Ótemaqy Úkimettiń tıisti qaýlysyna sáıkes beriledi. Tótenshe jaǵdaı bastalǵannan bastap 30 kún ishinde jergilikti memlekettik organdarǵa ótemaqy týraly ótinish berý qajet, 10 jumys kúni ishinde zalaldyń mólsheri aıqyndalady. Ótemaqy tóleýge arnalǵan qarajat jergilikti atqarýshy organdardyń rezervterinde bar. Eger qosymsha qarjylandyrý qajet bolsa, ol memlekettik rezervten beriledi. Memleket kómek kórsetedi, eshkim nazardan tys qalmaıdy, — dedi Dmıtrıı Koloda.
Depýtattar kórshiles Nıkolaevka aýylyndaǵy qalpyna keltirý jumystarymen de tanysty.
Munda da 20-dan astam úıdi sý shaıyp, barlyq turǵyn jergilikti evakýatsııalaý pýnktine jiberildi. Tehnıkalar jumyldyrylyp, qalpyna keltirý jumystary júrgizilip jatyr.
Budan soń depýtattar Qyzyljar jáne Shal aqyn aýdandaryna baryp, Novonıkolskoe, Qaratal aýyldary men Sergeevka qalasyndaǵy sý elektr kesheniniń jaǵdaıymen tanysty.
Búginde sý qoımasyndaǵy sý deńgeıi 4,2 metrden asady. Boljam boıynsha 1-2 táýlik ishinde kóp mólsherdegi sý Petropavlǵa jetedi.
Májilis depýtaty Aıdarbek Qojanazarov sý astynda qalǵan qulsarylyqtardyń jaǵdaıymen tanysty. Ol sapar barysynda múlkinen aıyrylǵan halyqpen kezdesip, máselelerin talqylady. Depýtattyń aıtýynsha, búginde qalanyń 40 paıyzyn sý shaıyp ketken.
Depýtat qazirgi ýaqytta qalada túrli aýrý taraý qaýpi baryn aıtty.
Osy baǵytta jergilikti epıdemıologııalyq ortalyq tıisti sharalar atqarýǵa tıis. Qulsarydaǵy sý deńgeıi sońǵy eki kúnde tómendegen.
Endi bılik tarapynan shyǵynǵa ushyraǵan halyqtyń ótemaqysynyń durys berilýi qadaǵalanady.
Sonymen qatar Májilis depýtaty Mańǵystaý oblysy Beıneý aýdanynda bolyp, osy óńirdi panalaýǵa májbúr bolǵan qulsarylyqtarmen kezdesti. Jergilikti mektepke kóshirilgen turǵyndardyń hal-jaǵdaıyn bildi.
Mektep ǵımaratyndaǵy evakýatsııalyq pýnktti 700-ge jýyq adam panalaǵan. Mektep ákimshiligi olarǵa barlyq jaǵdaı jasalǵanyn, oqýshylar úshin sabaq onlaın formatqa kóshirilgenin aıtty.
Al depýtat Vera Kım qazir Pavlodar oblysynda júr. Ol Aqtoǵaı, Ýspen, Ertis jáne Jelezın aýdandaryndaǵy sý tasqynyna qarsy is-sharalar atqaryp jatqan qyzmetkerlermen kezdesti.
Bul ákimdikter, tótenshe jaǵdaılar qyzmeti, jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmalary, bilim, densaýlyq saqtaý, sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qyzmet jáne basqa da mekemeler.
Kezdesý barysynda jumystardy úılestirýge, sonyń ishinde óńirler arasyndaǵy tehnıkany tasymaldaýǵa basa nazar aýdaryldy.
Depýtat halyqpen birqatar jıyn ótkizip, memleket tarapynan kórsetiletin kómektiń algorıtmin túsindirdi.
Oblysta barlyǵy 125 otbasy sý tasqynynan zardap shekken. Aldyn ala esepteý boıynsha kelgen shyǵyn kólemi — 207,9 mln teńge.
Búgingi tańda 71 otbasy turǵyn úıdi jóndeý jáne qalpyna keltirý úshin 38,3 mln teńge tólem aldy. Sý tasqynynan áleýmettik nysandar zardap shekken joq.
