Depýtattar reprodýktsııalyq densaýlyq boıynsha aqparatqa qoljetimdilik jasyn tómendetý máselesin kóterýde
ASTANA. 10 jeltoqsan. QazAqparat -Búgin Májilistiń Áleýmettik-mádenı damý komıtetinde keńeıtilgen otyrys bolyp ótti. Darıǵa Nazarbaevanyń jetekshiligimen ótken jıynda Qazaqstannyń jastary men jasóspirimderi úshin reprodýktsııalyq densaýlyq boıynsha aqparatqa jáne qyzmetterge qoljetimdiligin qamtamasyz etý máseleleri qaraldy.
Atalǵan másele boıynsha baıandama jasaǵan Májilis depýtaty Nadejda Petýhova búgingi kúni jastar men jasóspirimderdiń reprodýktsııalyq densaýlyqqa qatysty aqparatqa qoljetimdilikti qamtamasyz etýdiń mańyzy men múmkindigin atap ótti. Onyń aıtýnysha, búgingi kúni Májiliste «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» kodekske ózgerister men tolyqtyrýlar engizý máselesi qarastyrylýda. Osaǵan oraı, depýtat aqparattar men qyzmetterge qoljetimdilik boıynsha ulttyq zańnamany jetildirýdiń qajettigin alǵa tartady. Atap aıtqanda, depýtat N. Petýhova erikti medıtsınalyq qyzmetter kórsetýge kelisim berý nemese odan bas tartý jasyn 18-den 16-jasqa deıin tómendetýdiń qajettigin alǵa tartady.
«Eger damyǵan elderdiń, burynǵy odaqtastarymyzdyń tájirıbesine úńilsek, zańnamalyq deńgeıdegi medıtsınalyq qyzmetterge kelisim berý atalmysh elderde 18-den 14-16 jasqa deıin tómendetilgen. Máselen, bul jas Grýzııada, Moldova men Belarýsta 16, Reseıde 15, Ýkraına men Ózbekstanda 14 jasty quraıdy. Al damyǵan eýropalyq elderde, atap aıtsaq, Danııa, portýgalııa, Nıderlandyda 14-16 jasqa tolǵan jasóspirimder repordýktıvti densaýlyq jaıynda óz betterimen qyzmetter ala alady. Al dárigerler zań júzinde olarǵa osyndaı túrdegi qyzmetter kórsetýge quqyly», - deıdi N. Petýhova.
Osyǵan oraı, depýtat qazaqstandyq zańnama boıynsha medıtsınalyq qyzmetterge nemese odan bas tartýǵa aqparattyq kelisim jasy 18, al 16 jasta tek ata-analarymen nemese qamqorshysymen ǵana alatynyn jetkizdi. «Sonymen bir mezgilde, bizdegi jasóspirimderge qylmystyq jaýapkershilik jasy 14-ten bastalsa, 16 jastan jasóspirim eńbek kelisimsharttaryn jasasýǵa quqyly. Minekı, paradoks», - deıdi depýtat Petýhova. «Búgingi jastar jynystyq qatynas máselesinde erte eseıip bara jatqany da belgili. Sonymen bir mezgilde, jynys jolymen taralatyn aýrý túrleri de keńinen taralyp otyrǵany, olar týraly bilimniń joqtyǵy taǵy bar», - deıdi ol.
Degenmen, dál osy máselege depýtattardyń pikiri ekige jarylady. Máselen, depýtat Aldan Smaıyl mektep jasyna batystyń beıádepterin kóshire engizý máselesine úzildi-kesildi qarsy.
