Depýtat janarmaıdyń qymbattaýy jaıynda: Tabysy az otbasylarǵa járdemaqy qarastyrý kerek

ASTANA. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda Asqar Sadyqov janarmaıdyń qymbattaýy jaǵdaıynda tómen otbasylar men áleýmettik taýar óndiretin shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetýdi usyndy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Energetıka mınıstrliginiń janarmaı baǵasynyń kóteriletindigi týraly málimdemesi halyqtyń úlken narazylyǵyn týdyrdy. Sonymen qatar naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda baǵany jasandy ustaý sheteldik jáne kóleńkeli sýbektilerdiń ishki janar-jaǵarmaı naryǵyn taýysýyna alyp keledi. Bul ulttyq ekonomıkaǵa tikeleı zalal keltiredi. Kórshi elderge janar-jaǵarmaı eksportynyń artýy jaǵdaıynda tapshylyqty boldyrmaý úshin baǵany teńestirý amalsyz. Biraq pragmatıkalyq sheshim bolǵanyn moıyndaýymyz kerek», - dedi A. Sadyqov Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.

Onyń paıymynsha, biraq Úkimet bul baǵytta kommýnaldyq qyzmet tarıfteri men aýyl sharýashylyǵy ónimderi, halyq úshin áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasynyń ósýi saldaryn eskermeı, bul qadamdy tıisti deńgeıde zerdelemeı iske asyra bastady.

«Mundaı tásilmen janarmaı baǵasynyń kóterilýi halyqtyń az qamtylǵan toptaryna, sondaı-aq aýylsharýashylyq taýaryn óndirýshilerge, shaǵyn jáne orta bızneske zııanyn tıgizedi. Janar-jaǵarmaı materıaldarynyń baǵa qurylymy óz aldyna bólek másele.

Máselen, Reseıde bir lıtr benzındegi shıkizat quny 12 paıyzdy, al 69 paıyzyn salyq pen aktsızder qurap otyr. ıAǵnı, janarmaıdan tabys birinshi kezekte bıýdjetke túsedi. Qazaqstanda benzın baǵasy boıynsha shıkizat quny 58%, al salyq bar bolǵany 15 paıyz shamasynda. ıAǵnı, bizde baǵanyń kóterilýinen munaı kompanııalary men deldaldar paıda kórip otyr. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda mundaı deldaldardy anyqtap, jumysyn shekteýdi talap etýi beker emes», - dedi depýtat.

Joǵaryda aıtylǵandarǵa qatysty «Aq jol» fraktsııasy mynany usynady:

1. Janar-jaǵarmaı baǵasyn kóterý týraly sheshimge qosymsha halyqtyń az qamtylǵan toptaryn qorǵaý is-qımyldarymen tolyqtyrý kerek. Atap aıtqanda, osyǵan qatysty shyǵystar (kommýnaldyq qyzmetter, kólik) úshin ataýly járdemaqy tólemderin engizý múmkindigin qarastyrý mańyzdy.

2. Janarmaı baǵasynyń ósýine baılanysty áleýmettik mańyzy bar taýarlardy (azyq-túlik, dári-dármek, kıim jáne aıaq kıim) óndiretin shaǵyn jáne orta bıznes pen agroónerkásip kesheni ókilderi úshin (energııa jáne kólik shyǵyndaryna) belgilengen tarıfter engizý máselesin pysyqtaý qajet.

3. Munaı-gaz salasyndaǵy deldaldyq fırmalardy anyqtap, qyzmetin shekteý boıynsha shara qabyldaý kerek.

Budan buryn habarlanǵandaı, 12 sáýirden bastap elimizde AI-92 benzıni men dızel baǵasy kóterý qarastyrylǵan.