Depýtat zeınetaqy salasyndaǵy alaıaqtyq jaǵdaılar týraly málimdedi
«Jyl saıyn zeınetaqy tóleý bóliginde memlekettiń áleýmettik mindettemelerin oryndaýǵa memlekettik bıýdjetten 2 trln teńgege tarta qarajat bólinedi. Alaıda sońǵy kezderi áleýmettik qamtamtasyz etý salasynda alaıaqtyq shemalar beleń ala bastady», - dedi E. Smyshlıaeva Eńbek mınıstriniń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstannyń aýmaǵynan tys jerde ómir súrip, basqa memlekettiń qamqorlyǵyndaǵy azamattar zańsyz túrde elimizdiń memlekettik qoldaýyna ıe bolyp otyr. ıAǵnı zeınetaqyny qosarlanǵan túrde alyp júrgender baıqalyp otyr.
Osyndaı azamattarǵa qatysty talap-aryzdar sany men kólemi kún saıyn artyp keledi. Bul rette óndirip alýdyń ortasha somasy 6 mln teńgege deıin jetip jatyr. Nege osyndaıǵa jol berildi? Qazaqstandaǵy zeınetaqy týraly zańnamaǵa sáıkes, elimizde turaqty ómir súrip jatqan azamattar, sheteldikter men azamattyǵy joq adamdar zaınetaqy alýǵa quqyly. Osy tektes norma TMD-ǵa qatysýshy elderdiń azamattar quqyqtarynyń kepildigi týraly kelisimmen qamtylǵan memleketterdiń zańnamasynda da bar.
Sonymen qatar, bul qujatpen tólemdi toqtatý tártibi de retteledi. Kelisimniń 7 babyna sáıkes, shartqa qatysýshy memleketterdiń aýmaǵynda zeınetker qonys aýdarǵan kezde, burynǵy turǵylyqty jeri boıynsha zeınetaqy tóleý toqtatylady. Bul rette osy tektes zeınetaqy túri jańa turǵylyqty jerindegi eldiń zańnamasynda qarastyrylýy kerek.
«Degenmen, olaı bolmaı tur. Basqa memlekette ómir súrip, sol eldiń azamattyǵyn alǵanymen, bul adamdar Qazaqstanda zeınetaqy tólemderin uzaq boıy alyp otyrýdy jalǵastyryp keledi. Sonymen birge, osy azamattar jańa turǵylyqty jerinde de zeınetaqyny rásimdep alady», - dedi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, qonys aýdarǵandar kóbine ókiletti organdar men bankterdi eskertpeıdi. Sáıkesinshe, azamattyǵyn aýystyrǵany jaıynda jáne zeınetaqy tólemin toqtatý týraly habardar etpeıdi.
Atalǵan kelisim 1992 jyly qabyldanǵanyna toqtalǵan ol, qazirgi kezde tsıfrlandyrý men avtomattandyrý jaǵdaıynda kemshilikterdi túzetý múmkin ekenin atap ótti.
«Atalǵan problema shuǵyl sheshimdi qajet etedi. Joǵaryda atalǵandy eskere otyryp, Eńbek mınıstrligi ókiletti organ retinde zeınetaqany taǵaıyndaý men tóleý boıynsha memlekettik qyzmetke taldaý júrigizip, retteýdegi kemshilikter týraly tyńǵylyqty aqparat usynýy kerek dep sanaımyn. Kóshi-qon qyzmetimen birlese zeınetaqy alýshynyń elden ketýi faktisin tirkeý máselelerinde vedomstvoaralyq ózara is-qımyl algorıtmderin iske asyrýdy ázirlep, qamtamasyz etken jón. Tehnologııalardyń damýyn eskerip, Syrtqy ister mınıstrligimen birlese halyqaralyq kelisimniń normalaryn qaıta qaraýǵa bastamashylyq etken durys», - dedi depýtat.
