Depýtat Salyq kodeksinen jeke sıpattaǵy jeńildikter beretin normany alyp tastaýdy surady
Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Ádil Jubanov memlekettik qaryz jáne salyq jeńildikterin alyp otyrǵan kompanııalar týraly máseleni kóterdi, dep habarlaıdy Kazinform.
«2023 jylǵy 1 shildedegi jaǵdaı boıynsha memlekettik qaryz 28,5 trln teńgeni qurady. 2026 jylǵa qaraı respýblıkalyq bıýdjetten qaryz boıynsha qyzmet kórsetýge jumsalatyn shyǵystary 3,5 trln teńgege (barlyq shyǵystardyń 14%) jetedi. Osy qarqynmen 2030 jylǵa qaraı qaryzǵa qyzmet kórsetýge jumsalatyn shyǵyndar JІÓ-niń 49 paıyzyn quraýy múmkin. Memlekettik qaryzdyń ósý qarqyny JІÓ-niń ortasha jyldyq ósýi deńgeıinen aıtarlyqtaı asyp túsedi. Máselen, keıingi 15 jylda memlekettik qaryzdyń ósý qarqyny orta eseppen 28 paıyzdy, al JІÓ 15 paıyzdy qurady», - dedi Á. Jubanov Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń paıymynsha, jaqyn arada bul jaǵdaıdy túzetý sharalary qabyldanbasa, bul elimizdiń bıýdjetin tehnıkalyq defoltqa ákelýi múmkin.
«Sonymen birge, Memlekettik qarjyny basqarý tujyrymdamasynda 277 salyq jeńildikteriniń bar ekendigi kórsetilgen, olar boıynsha 2018 - 2020 jyldardaǵy shyǵyn 12,9 trln teńgeni qurady. Ekonomıkanyń naqty sektoryn damytýǵa basymdyq berilgenine qaramastan, jeńildikterdiń eń kóp úlesi qarjy sektoryna berilgen», - dedi depýtat.
Onyń aıtýynsha, Salyq kodeksinde salyq ádildigi qaǵıdatyna qaıshy keletin jeke sıpattaǵy jeńildikterdi kózdeıtin normalar bar. Bul rette, «Problemalyq keredıtter qory» AQ jáne «Nazarbaev Fund» jeke qory korporatıvtik tabys salyǵyn tóleýden bosatylǵan. Salyq jeńildikterin MEGA saýda ortalyqtary jelisi, dári-dármek ımporttaıtyn jáne olardy joǵary baǵamen satatyn farmatsevtıkalyq kompanııalar alyp otyr. Negizinen kólikti qurastyratyrýmen aınalysatyn, QQS-tiń nóldik mólsherlemesin paıdalanyp jatqan Hyundai Trans Kazakhstan kompanııasynda da osyndaı jeńildik bar. Bul kompanııa 2015 jyldan beri memleketten 160 mlrd teńgeden astam sýbsıdııa alǵan.
«2017-2020 jyldar aralyǵynda QQS-ty qaıtarý turǵysynda jalpy 4 trln teńge qamtylyp, onyń 79 paıyzy iri kásiporyndarǵa tıesili. Atap aıtqanda, 2019-2021 jyldar aralyǵynda elden 9 trln teńge valıýta shyǵarylǵan», - dedi Ádil Jubanov.
Depýtat joǵaryda aıtylǵandarǵa baılanysty myna usynystardy jarııalady:
1.Keler jyldary respýblıkalyq bıýdjettiń tehnıkalyq defoltyna jol bermeý maqsatynda bıýdjettiń kiris bóligin ulǵaıtý boıynsha shuǵyl sharalar qabyldaý;
2.QQS-ty qosa alǵanda, qoldanystaǵy salyq jeńildikterine, sýbsıdııalarǵa jáne basqa preferentsııalarǵa túgendeý júrgizý;
3.Óńdeýshi kásiporyndar men daıyn ónimdi óndirýshilerge preferentsııalar, salyq jeńildikteri men artyqshylyqtar berý;
4.Salyq kodeksinen jeke sıpattaǵy jeńildikter beretin barlyq normany alyp tastaý.
