Densaýlyq saqtaý salasynda qandaı ózgerister bolady
Sóz joq, tegin dári-dármekti satyp alý salasyndaǵy oń ózgerister mınıstr Birtanovtyń basty jetistigi deýge bolady. «SK-Farmatsııada» bolǵan bylyq-shylyqtyń kesirinen bıýdjettiń biraz aqshasy talan-tarajǵa salyndy. Sodan tegin preparattar halyqqa jetpeı qaldy. Bıyldan bastap ol dári-dármekti satyp alý sharalary biryńǵaı júıe boıynsha atqaryla bastady. Mınıstr Eljan Birtanovtyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jylda barlyq memlekettik satyp alýlar ashyq ótti. Sonyń nátıjesinde qyrýar aqsha únemdeldi. «Biz ol aqshany qosymsha dári-dármek satyp alýǵa jumsaımyz. Sebebi aımaqtardan taǵy tapsyrystar túsip jatyr. Bıyl 34 mlrd teńge jetpeı qaldy. Únemdelgen aqsha soǵan jiberildi. Sondyqtan jyldyń aıaǵyna deıin barlyq preparattar tolyq kólemde satyp alynady. Osy aıda biz 2019 jylǵa arnalǵan preparattardy satyp alýdy bastaımyz. Demek, jyldyń aıaǵyna deıin tegin dári-dármektiń bári emxanalar men dárixanalarǵa jetkiziletin bolady», - deıdi Eljan Amantaıuly. Soǵan qaraǵanda, kelesi jyly tegin preparattarmen qamtý jaǵynan eshqandaı problema bolmaýy qajet. Osy sanatqa týberkýlezge qarsy ınnovatsııalyq preparattar da enip otyr. Qazaqstanda ondaı em-dom áli tirkelmegen. Alaıda Qazaqstan ony tikeleı Dúnıejúzi densaýlyq saqtaý uıymy arqyly satyp alatyn bolady.
Árıne, sozylmaly aýrýy bar naýqastardyń barlyǵyn biryńǵaı bazaǵa qosqan mańyzdy. Al retsepter elektrondy úlgide berilýi kerek. Bylaısha aıtqanda, barlyq sharalar avtomatty túrde jasalǵanda naqty suranysty kórýge bolady. Soǵan qaraı bıýdjet qarjysyn da jumsaý qajet. Premer-Mınıstr Baqytjan Saǵyntaev sózine qaraǵanda, qazirdiń ózinde tegin preparattar artyǵymen satyp alynady. «Tsıfrovızatsııaǵa kóshkende Qazaqstan boıynsha tegin dári-dármekti satyp alýdy 35 protsentke azaıtýymyz qajet. Qazirgi kezde biz naqty suranysty bilmeıimiz. Sonyń saldarynan artyq aqshany shyǵaryp jatyrmyz. Dári-dármekti satyp alamyz. Al onyń bári qoımada jatady. Máselen, Qyzylorda men Mańǵystaý oblystarynda tegin dári-dármektiń 50 protsenti jaı jatyr. Demek, mıllıard teńgege jýyq aqsha artyǵymen jumsaldy», - dedi B.Saǵyntaev Úkimettiń búgingi otyrysynda.
Al tegin dári-dármekti satyp alý júıesine keler bolsaq, barlyq preparattar «eń arzan baǵa» qaǵıdaty boıynsha satyp alynady. Talapqa sáıkes, dári-dármek jetkizýshi kompanııalar aldymen baǵany ashyq kórsetedi. Atalǵan baǵa naqty derekterge negizdelýi shart. Ol úshin 39 eldiń baǵalary alynady. Onyń ishinde Eýropa memleketteri de bar. Sebebi keıbir jetkizýshi kompanııalar Eýropaǵa arzan baǵamen tasıdy. Al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderine qymbatqa satady. Sodan 39 eldiń qataryna Eýropany da qosty. Sóıtip, bıýdjet tarapynan satyp alynatyn dárilerdiń baǵasy eń tómengi bes baǵanyń ishinen tańdalady. Aldaǵy ýaqytta atalǵan júıeni kommertsııalyq naryqqa taratý josparlanǵan. Sonda tegin dáriler ǵana emes, dárihanada turǵan barlyq preparattar arzan baǵamen jetkiziledi. «Qazir barlyq dári-dármekterdiń baǵasyn tirkeýge arnalǵan zań jobasy Parlamentte jatyr. Atalǵan qujat birinshi oqylymnan ótti. Jyldyń aıaǵyna deıin qabyldanady degen senim bar. Sóıtip, kelesi jyldan bastap barlyq medıtsınalyq preparattardyń baǵasy tirkeýge alynady. Ónim óndirýshiler óz baǵasyn saıttar arqyly ashyq kórsetedi. Biraq basqa memleketterdiń baǵalaryn da salystyrmaly túrde kórsetýge mindetti bolady. Sonda ádil baǵa bolady», - deıdi mınıstr Birtanov.
Dári-dármektiń baǵasyn ashyq jarııalap, halyqtyń aqshasyn únemdesek, medıtsına salasyn tıimdi basqarýdyń arqasynda dárigerlerdiń jalaqysyn kóterýge bolady eken. Osyǵan baılanysty memlekettik mekemelerde korporatıvti basqarýǵa negizgi basymdyq berile bastady. Búginde baqylaýshy keńesterdiń sany artty. Al onyń quramyna medıtsına qyzmetkerleri ǵana emes, kásipkerler men qoǵam belsendileri de kire alady. Barlyǵy birigip, emxanany, ıa bolmasa, aýrýxanany tıimdi basqaryp, qarjysyn únemdeı alady. «Jaqynda biz Úkimette jańa zań jobasyna daýys berdik. Onda baqylaýshy keńesterdiń mártebesi kóteriledi. Biz medıtsına uıymdaryna ujymdyq basqarý júıesin engizip jatyrmyz. Endi, emxanany jalǵyz bas dáriger emes, basqarma músheleri basqaratyn bolady. Atalǵan júıe bizge ne beredi? Árıne, mekeme jumysynyń tıimdiligi artady. Sosyn jalaqy kóterýge múmkindik bar. Máselen, búginde memlekettik emxana qyzmetkerleri qolǵa 133 myń teńge alsa, basqarý úlgisi basqasha mekemede 157 myń teńge alady. Demek, artyq shyǵyndardy qysqartsa, medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterýge ábden bolady», - deıdi Eljan Amantaıuly.
Álbette, qala men aýyldyń jalaqysy birdeı emes. Sodan jas mamandar aýyldy jerge barǵysy kelmeıdi. Ýnıversıtetti bitirgenderdiń kóbisi qalada qalýǵa tyrysady. Oǵan qosa, bir mamandyq boıynsha tym kóp adam daıyndalsa, endi bir mamandyqqa adam jetispeıdi. Sodan naqty mamandyqtar boıynsha tapshylyq týyndap otyr. Máselen, respýblıka boıynsha jalpy dárigerler, akýsher-gınekologtar men reanımatologtar jetispeı jatyr. Sol sebepti mınıstrlik medıtsına mamandyqtary boıynsha beriletin memlekettik granttardyń sharttaryn ózgertti. Mınıstr Eljan Birtanovtyń sózine qaraǵanda, kelesi jyldan bastap barlyq joǵary oqý oryndarynda memlekettik grantpen bilim alǵandar mindetti túrde oqýdy óteıtin bolady. Talap boıynsha jas mamandar úsh jyl memlekettik mekemelerde jumys isteýge mindetti. Aldaǵy ýaqytta qosymsha normatıvtik qujattardy rásimdeý josparlanǵan. Sonyń negizinde jas mamandardy memlekettik mekemelerge jiberip qana qoımaı, naqty qaı jerde maman tapshylyǵy bar, sol jerge baǵyttaıtyn bolady.
Aıtpaqshy, halyqtyń emhanaǵa tirkelý erejeleri de ózgeretin boldy. Óıtkeni qazirgi talaptar alaıaqtyq áreketterge tosqaýyl bola almaıdy. Aýrýhanaǵa tirkeý úshin tek jeke kýáliktiń kóshirmesi men ótinish qana qajet. Al onyń bárin qoldan jasaı salý qıyn emes. Mınıstr Birtanovtyń ózin basqa oblysqa tirkep jibergen. Osyǵan baılanysty emxanaǵa tirkelýdi xalyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtary arqyly júrgizý kózdelgen. Sonda adamnyń ózi kelip, emxanaǵa tirkeletin bolady.
Sonymen, tegin dárilerdi satyp alý júıesin avtomatty túrde júrgizsek, bıýdjettiń biraz aqshasyn únemdeımiz. Al «eń arzan baǵa» qaǵıdaty kommertsııalyq preparattarǵa da tarasa, halyqtyń aqshasy únemdeledi. Ujymdyq basqarý arqyly dárigerlerdiń jalaqysyn kóterýge bolady. Endi, halyqtyń emhanaǵa tirkelýi ádil ári ashyq jasalsa, óz eńbegine adal dárigerlerge qosymsha aqsha túsedi. Sebebi búginde bıýdjet qarjysy emhanalarǵa patsıentterdiń sanyna qaraı tólenedi.
