Demokratııa ıgilikterin ıgerýdi Qazaqstan óz jolymen izdenýge quqyly
Sońǵy málimetterge qaraǵanda, respýblıkalyq referendým ótkizý týraly bastamany qoldaıtyn 3 mln. 100 myń qol jınalǵan. 11 qańtarǵa deıin bastamashy top Prezıdent ókilettigin uzartýdy jaqtaıtyn 4 mıllıonnan astam qol jınaýdy josparlap otyr. Al ondaı nátıjege qol jetkizý máseleniń birden sheshimin taýyp otyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Kezinde AQSh prezıdenti Avraam Lınkoln : «Qoǵamdyq pikirmen sanasa otyryp bárin isteýge bolady, al onsyz eshteńe tyndyra almaısyń», - dep aıtqan eken. Endeshe, búgingi 3 mılıonnan astam adamnyń pikirine qoǵamdaǵy kópshiliktiń pikiri dep qaraǵan jón. Onyń ústine «demokratııa» degen uǵymnyń ózi - halyqtyń hám kópshiliktiń bıligi degendi bildiredi. ıAǵnı, demokratııalyq qoǵamda azshylyqtyń pikirimen sanasa otyryp, kópshiliktiń usynysy ústemdik qurady. Respýblıkanyń túkpir-túkpirinen, halyq qurmetteıtin tanymal tulǵalar men qarapaıym azamattar tarapynan osy bir zamanalyq oqıǵaǵa qatysty pikirler áli de aıtylyp jatyr. Buǵan qarap bastamashy top mejelegen 4 mıllıonnan astam qol jınaý jónindegi mindet ábden júzege asatynyna kóz jetedi.
Sonymen bir mezette referendým ótkizý týraly bastamany Parlament depýtattary da qyzý qoldap otyr. Bul rette bıliktiń zań shyǵarýshy butaǵynyń ókilderi máseleniń konstıtýtsııalyq qyryna úńilip, Ata zańǵa ózgeris engizý qajettigin aıtýda. Naqtylap aıtsaq, referendým ótkizý týraly bastamashy toptyń sheshimine sáıkes «Siz respýblıkalyq referendýmda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń prezıdenttik ókilettikteri merzimin 2020 jylǵy 6 jeltoqsanǵa deıin uzartasyz ba?» degen másele shyǵarylǵan bolatyn. Elimiz zańnamasynyń astaryna úńilgen Parlament depýtattary referendým arqyly Konstıtýtsııa men zańdar arasyndaǵy qaıshylyqtardy joıý kerektigin alǵa tartýda. Máselen, Májilis depýtaty Irak Elekeev: «Konstıtýtsııada «Elbasy» sózi qalys qalyp tur. Sondyqtan da, referendýmǵa Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý, onyń ishinde «Elbasy» sózin qosý týraly másele oryndy. Konstıtýtsııanyń 3-babyna sáıkes, bıliktiń jalǵyz kózi - halyq. Endeshe, halyq referendým arqyly Konstıtýtsııaǵa ózgerister engize alady ári halyq kimge senetinin, memlekettik bılikti kimge, qansha merzimge tapsyratynyn ózi sheshedi», - deıdi.
Al senator Berik Imashev dál osy máselege qatysty bylaı deıdi: «2010 jyly 14 maýsymda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń saıası mártebesin, quqyqtyq jaǵdaıyn aıqyndaıtyn konstıtýtsııalyq zańda azamattardyń tarapynan kóterilgen Elbasynyń mártebesine qatysty talap-tilekteri eskerilgen edi. Alaıda, bundaı normalar QR Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasynyń ókilettilik merzimin uzartý týraly máseleni qozǵamaıdy. Sondyqtan da, qazaqstandyqtardyń basym bóligi Ata zańymyzdyń elimizde oryn alyp otyrǵan ózgeristerge áser etetinin sezine otyryp, búgingi tańda Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý máselesi boıynsha respýblıkalyq referendým taǵaıyndaý týraly bastamany oryndy kóterip otyr».
Sóıtip, Parlament Májilisiniń Barys jylyndaǵy sońǵy otyrysynda tómengi palata depýtattary «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna ózgeris engizý máselesi boıynsha QR Prezıdentiniń respýblıkalyq referendým taǵaıyndaýy týraly» Parlament depýtattarynyń usynystaryn qýattap, Memleket basshysynyń atyna Úndeý men Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizetin zań jobasynyń mátinin qosa joldaǵan bolatyn. Onda: «QR Parlamenti QR Konstıtýtsııasynyń 24-baby, 2-tarmaǵy, 3-tarmaqshasyn basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstandy qurý men nyǵaıtý isine baǵa jetpes úles qosqan Otanymyzdy progress pen gúldený jolyna bastap kele jatqan, táýelsiz memleketimizdiń negizin qalaýshy ári ony qurýshy retinde Sizge - QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasyna respýblıkalyq referendým taǵaıyndaý bastamasymen Úndeý joldaıdy jáne oǵan «Siz respýblıkalyq referendýmda QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy N. Nazarbaevtyń Prezıdenttik ókilettiligin uzartý merzimin kózdeıtin QR Konstıtýtsııasyna ózgeris engizý týraly zańdy qabyldaısyz ba?», - degen máseleni shyǵarýdy ótinedi. QR Parlamenti depýtattary Qazaqstan halqy sekildi elimizdiń jarqyn bolashaǵyn tek Sizben jáne Sizdiń esimimińizben baılanystyrady», - delingen.
2010 jylǵy Májilistiń sońǵy otyrysy osylaısha tarıhı bastamamen aıaqtalsa, Parlament Senatynyń 2011 jylǵy alǵashqy basqosýy da osy máseleni talqylaýmen ashyldy. Osyǵan baılanysty, referendým ótkizý jónindegi bastamashy toptyń usynysyn júzege asyrý úshin jaǵdaı jasaýdy qoldaǵan birqatar Parlament depýtattarynyń sóılegen sózderin keltirgendi jón kórip otyrmyz.
Qýanysh Sultanov, Senat depýtaty: Elbasy N. Nazarbaevtyń bastaýymen ótken jyl elimizdiń rýhanı birligin, tutastyǵyn, yntymaqtastyǵyn bekitip, damýdyń jańa sapasyna kóterilgen eldiń mártebesi órlep, álemdik deńgeıde tanylǵan jyl boldy. Sonyń nátıjesinde dúnıejúzilik qaýymdastyq aldynda memleketimizdiń abyroıy ósti. Memlekettik qaýipsizdigimiz nyǵaıdy. Jańa dáýirdegi memleketimizdiń barlyq jetistikteri Tuńǵysh Prezıdentimizdiń qaıratkerlik eńbegimen baılanysty - «Qazaqstan - Nazarbaev» degen egiz uǵym qalyptasty. Elbasy eń qıyn kezeńderden jáne tuıyqqa tirelgen tyǵyryqtan elin shyǵara bilip, Qazaqstandy tarıhtyń tórine kóterdi. Elbasynyń is-áreketi tapqyrlyǵy, kóregendigi, ozyqtyǵy el múddesine qyzmet etýde. Aldymyzdaǵy gúldengen, órkendegen, dúnıejúzilik básekege laıyq Qazaqstanda ómir súrý maqsatyna bet alǵan sapardy da óziniń 2020 jylǵa deıingi baǵldarlamasynda jarııalady. Onyń jemisti, nátıjeli bolýy - halyqtyń qamy, qoǵamnyń suranysy. Biz bárimiz de sol bıik maqsattarǵa óz aıaǵymyzben jetip, óz kózimizben kórýge múddelimiz. Saılaý da, referendým da eń aldymen elimizdiń amandyǵyna, táýelsizdigimizdiń beriktigine, turmystyń jaqsarýyna qyzmet etýi tıis. Saılaý men referendým - ekeýi de demokratııalyq tásilder, ekeýiniń de mártebesi bizdiń Ata zańymyzda, basqa da zańdarymyzda anyq kórsetilgen. ıAǵnı, biz ekeýin de teń paıdalanýǵa quqylymyz. Olar bir-birinen alshaq ta, bir-birine qaıshy da emes. Demokratııalyq ınstıtýttardy da referendým arqyly tolyq damytýǵa bolady. Demokratııa ıgilikterin ıgerý barysyn Qazaqstan óz jolymen izdenýge quqyly. Eń bastysy halyqtyń basym kópshiliginiń tilegin oryndaýǵa umtylý. Sondaı-aq qazir saıası popýlızmniń ýaqyty ótti. Odan góri naqty is pen nátıje kórýge jurt yntaly ekendigin eskerý kerek. Bul turǵydan alǵanda referendýmnyń demokratııalyq aýqymy da, múmkindigi de óte mol. Referendým saılaýshylardyń memleket isine jaýapkershiligin arttyryp, halyqty ortaq múddege uıymdastyrady jáne qoǵamnyń saıası mádenıetin kóterýge yqpal etedi. Osy turǵydan alǵanda biz Prezıdenttiń ókilettigin 2020 jylǵa uzartý arqyly ózimizdiń áleýmettik, turmystyq qýatymyzdy kúsheıtip, eldiń birligin órkenıetti maqsatqa, múddege jumyldyramyz. Halyqtyń, qoǵamnyń sapasyn arttyryp, bolashaǵymyzǵa degen senimdi nyǵaıtyp, jas órken urpaǵymyzǵa jol ashamyz.
Kenjeǵalı Saǵadıev, Májilis depýtaty: Bizder, depýtattar, tipti jalpy halyq bolyp basymyzǵa týyp otyrǵan juldyzdy sátterdi baǵalaı bilýimiz kerek. Tarıhymyzda birinshi ret Eýropa tórine shyqtyq. Zaman talabyna sáıkes qoǵam quryp jatqanymyzǵa álim elderiniń kózi jetti. Bizderge, qazaq eline, qurmetpen qaraıtyn boldy. Osynyń bári Elbasynyń arqasy. Prezıdent Nazarbaev álemde bedeldi, onyń pikirimen úlken de, kishi de elder sanasatyn qaıratker ekenine barshamyzdyń da kózimiz jetti. Prezıdenttiń syndarly saıasaty álem elderinen kóptegen dostar taýyp, óz ishimizdegi reformalardy toqtamaı, esh nársege alańdamaı júrgizýge múmkindik berdi. Olardyń jaqsy nátıjesin barshamyz bilemiz. Olar da Elbasynyń tikeleı basshylyǵymen jasalǵan reformalar. Aldymyzda óte kúrdeli onjyldyq tur. Osy merzimde bizder áleýmettik-ekonomıkalyq salany barynsha jaraqtandyryp, joǵary deńgeıge - álem elderiniń deńgeıine jetkizýimiz kerek. Bul, aǵaıyndar, jarys, bul - báseke. Ony jeńý úshin osy uly iske tájirıbesi mol, barynsha shyńdalǵan qaıratker basshy kerek. Ol - Nursultan Nazarbaev - barshamyz moıyndaǵan, ótken reformalardyń da, bolashaq reformalardyń da arhıtektory. Jarys ústinde arǵymaǵyn aıyrbastamas bolar. Biz de álem tanyǵan qaıratkerimizdi aldaǵy álemdik deńgeıdegi báıgige qosaıyq. El tizginin Nursultan Ábishulyna tapsyraıyq. Júldeli bolatynymyzǵa kúmán joq.
Muhtar Altynbaev, Senat depýtaty: Tuńǵysh Prezıdent N. Nazarbaev Joǵarǵy Bas qolbasshy retinde elimizdiń qaýipsizdigin nyǵaıtý jolynda Qazaqstanda buryn-sońdy bolmaǵan, táýelsizdiktiń ashyq aspanyn qas qaqpaı kúzetetin aıbarly armııany qurdy. Qazaqstan armııasyn reformalaý barysyn jiti qadaǵalap qana qoımaı, tikeleı basshylyq etip, qoldaý kórsetti. Sonyń arqasynda elimizben birge armııamyz da ósip, qabyrǵaly elderdiń áskerimen terezesi teńeldi. Sonymen birge, Qazaqstan óziniń ónegesi arqyly shaǵyn halqy bar memlekettiń búkil álemniń damýyna qalaısha yqpal ete alatyndyǵyn kórsete aldy. EQYU-ǵa tóraǵalyq etip, bıik bedel men úlken abyroıǵa jetti. Astanada úlken Sammıttiń ótýin halyqaralyq uıymǵa múshe elderdiń barlyǵy qoldady. Demek, bul Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevty jetekshi elderdiń basshylary da qoldaıtyndyǵynyń belgisi. Búginde Qazaqstan Prezıdenti N. Nazarbaevtyń basshylyǵymen aýqymdy álemdik ekonomıkalyq daǵdarys eńserildi. Qazir halqymyzdyń talaı urpaǵynyń taǵdyryn aıqyndaıtyn údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń jaýapty kezeńi. Osyndaı jaǵdaıda eldi, halyqty qandaı qıyn jaǵdaılardan bolmasyn abyroımen alyp shyqqan tarıhı ólshemdegi mindetterdi sheshý qabiletin tanytqan kóshbasshymyz, tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaevqa sený durys dep sanaımyn.
Rozaqul Halmuradov, Májilis depýtaty : Ǵasyrlar boıy arman bolyp kelgen táýelsizdikke bir oq atpaı, qan tókpeı jetkenimiz, Qazaqstanda turatyn 140-taı etnos ókilderin qazaqtyń qasıetti de berekeli shańyraǵynyń astynda yntymaq pen birlikte toptasýy, memleket qurýda eýropalyq standarttarǵa saı kelip onyń tórine shyǵýymyz, álem saıasatkerleri «Qazaqstan trıýmfi» dep ataǵan EQYU sammıti, taǵy basqa jetistikterimiz Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatynyń, kóregendiginiń, danalyǵynyń arqasynda boldy. Jaqsylyqty Táńirden tilegen halqymyzdyń Tólbasy degen bir áspetti yrymy bar. Ne nárseniń bolsa da bastaýy sátti bolsa, ol baıandy bolady, dep jorıdy halqymyz. Osy oraıda Nursultan Ábishulynyń táýelsizdik jolynda atqaryp jatqan qajyrly isterine, Qazaq eliniń az ýaqyt ishinde qol jetkizgen jetistikterine, ýaqyt somdaǵan qaıratkerlik tulǵasyna, álem aldyndaǵy bedeline maqtanyshpen zer sala otyryp, halqymyzdyń el bolashaǵyna degen senimi artýda. Tizgin tegeýrindi qolda, táýelsizdik kóshi durys jolda ekenine el senimi berik. Nursultan Nazarbaev - Qazaqstan halqynyń mańdaıyna bitken kóregen kósem, kemeńger kóshbasshy, búkilálemdik deńgeıge kóterilgen, ózge memleket basshylary moıyndaǵan, sańlaq saıasatker, iri qaıratker. Danyshpan babamyz, álemge belgili ǵulama oıshyl Ábý-Nasyr Ál-Farabı el basshysynyń adamzat kemeldiginiń bıik dárejesine jetken, bolashaqty boljaı biletin, áreketshil parasatyna jan-jaqty qasıetter daryǵan, jurtty jolǵa sala bilip, iske talpyndyra alatyn, qaıraty jetkilikti adam bolýǵa tıis ekenin atap kórsetken eken. Osy danyshpan aıtqan qasıetterdiń barlyǵy bizdiń Tuńǵysh Prezıdentte - Elbasyda bar ekenine eshkimde kúmán bolmasa kerek. Nursultan Ábishulynyń elim, jerim, Qazaqstanym, qazaǵym dep júrgeniniń taǵy da bir kýási - qasıetti Mekkedegi Allanyń úıinde, búkil dúnıe musylmandary qasterleıtin qasıetti Qaǵbanyń ishine kirgende: «Alladan tileıtinińiz bolsa, tileńiz, bul jerdegi tilek qabyl bolady» degende, Elbasymyz: «Qazaqstanǵa beıbitshilik, halqymyzǵa amandyq, yntymaq pen birlik ber», - dep Jaratýshy Iemizden tilegen eken. Allaǵa shúkir, tilek qabyl bolyp, elimiz tynysh, halqymyz aman. Alla taǵala uzaǵynan súıindirsin.
