DÁÝLETBAI BATYR

None
None
Dáýletbaı Satyuly (1702-1762) - jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresken batyrlardyń biri. Orta júz Naıman taıpasy ishindegi Qarakereı rýynan shyqqan. Qarakereı Qabanbaıdyń nemere inisi, ári úzeńgiles serigi.

Dáýletbaı babamyz óz zamanynyń batyry, sóz ustaýshysy, ári ádil bıi bolǵan. Eldiń qaımaǵy buzylyp, irgesi sógilmeýine ólsheýsiz úles qosqan. Qaharmandyǵy úshin esimi Qarakereı rýynyń uranyna aınalǵan.

Jetisý, Tarbaǵataı, Altaı ólkelerin jońǵarlardan azat etý joryqtarynda Qarakereı Qabanbaı batyr basqarǵan qazaq áskerimen birge aldymen Іle, Balqash, Qaratal óńirlerin jaýdan tazartýǵa qatysqan.

Eldiń namysyn joqtap, aıbaryna mingen Dáýletbaı batyr Baspan-Bazar, Shorǵa, Mańyraq shaıqastaryna qatysyp, Shyǵys Qazaqstan óńirlerin azat etken.

El aýzyndaǵy jazylǵan derekterden Qarakereı Qabanbaı baqılyqqa daıyndalǵan kezde nemere inisi Dáýletbaıdy shaqyrtyp: « Eldi basqaryp, jaýdan qorǵa, meni joq dep aıtqyzba jaýǵa!» -  dep eliniń týyn óz qolymen ustatqan eken deıdi.

Dáýletbaı batyr elimizdiń shyǵys shekarasyn qorǵaýda ólsheýsiz iz qaldyrǵan. Er Dáýletbaı ǵumyryn týǵan halqynyń bostandyǵy men azattyǵyna arnaǵan. Ózi qatarlas batyrlarmen birge halqyn tarıhtyń almaǵaıyp zar zaman tusy, óli ara kezeńinen alyp shyqqan.

Dáýletbaı batyr Satyuly Shar ózeni boıynda jerlengen.

2002 jyly Daýletbaı batyrdyń týǵanyna 300 jyl tolýyna oraı  babamyzdyń týǵan elinde keń kólemde atap ótildi.

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Tarbaǵataı aýdany Mańyraq aýylynyń Bozshy orta mektebine Dáýletbaı batyrdyń esimi berilgen.

 Derek kózi:

K.Seısebaev. Naımandar - «Rýdnyı Altaı» gazeti - 1998 j.

  

Сейчас читают
telegram