Darhan Myńbaı Prezıdent suhbatyna oraı pikir bildirdi
«Ult ustazy» atanǵan Alash qaıratkeri Ahmet Baıtursynuly: «GAZET – JURTQA QYZMET ETETІN NÁRSE. Olaı bolatyn mánisi jurttyń bilimdi, pikirli, kórgeni kóp kósemderi, oqyǵany kóp adamdary gazet arqyly halyqtyń aldyna túsip, jol kórsetip, jón siltep, basshylyq aıtady. …GAZET - HALYQQA BІLІM TARATÝShY. Olaı deıtinimiz, gazetten jurt estimegenin estip, bilmegenin bilip, birte birte bilimi molaıyp, zeıini ósip, pikiri ashylyp, parasaty jetispekshi» dep jazǵany málim. Keıin zaman damýy men tehnologııanyń órkendeýi arqasynda aqparat salasyna radıo men televıdenıe qosyldy. Al búgin álemdik aqparat kózderin ınternetsiz, áleýmettik jelisiz elestetý múmkin emes. Óıtkeni, zaman tynysyn shuǵyl sezdiretin de, jer júzinen, aıshylyq alys jerlerden habar aldyratyn da - buqaralyq kommýnıkatsııa quraldary. Olardan qol úzgen adam jasyna qaramaı oı-órisin shekteıdi, kúıbeń tirshilikten asa almaı qalady. Qoǵamnyń árbir múshesi, ata-ana, ustaz, shákirt, memlekettik qyzmetker, bıznesmen, qarapaıym eńbek adamy t.b. mádenıeti kelisse, elde qalyptasqan dástúrli aqparat júıesin tutynatynyna jáne qoldaıtynyna senimdimiz», - deıdi D.Myńbaı.
Onyń aıtýynsha, jan-jaqty saýattylyqqa, jalpy deńgeıge sebi tıetin is - gazet-jýrnaldy jazdyryp alý da - mádenıet pen órkenıettilik belgisi.
«Qazaq «taıǵa tańba basqandaı» dep beker aıtpaıdy. Kózben kórgen, ustap sezingen nárse sanada uzaq saqtalady. Muny (jazba materıaldarynyń kúshin) zamanaýı psıhologter de aıtyp-jazyp júr.
Mass-medıaǵa qatysty suraqqa el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ashyq, naqty jaýap berdi:
«Merzimdi baspasózdi úzbeı qaraımyn. Bul meniń burynnan qalyptasqan daǵdym. «Egemen Qazaqstan», «Aıqyn», «Astana aqshamy» gazetterin oqımyn. «Ana tili», «Qazaq ádebıeti», «Jas qazaq», «Túrkistan» gazetterin de mindetti túrde oqyp turamyn. Jalpy men kóp oqıtyn adammyn. Jaqsy maqala nemese suhbat kórsem, astyn syzyp oqýǵa tyrysamyn. Ózekti másele baıqasam, oǵan qatysty naqty tapsyrma beremin. Áleýmettik jelidegi ótkir jazbalardy da únemi sholyp otyramyn. Al, teledıdardan jańalyqtar men saraptamalyq baǵdarlamalardy kóremin».
Iá, týǵan eliniń baspasózinen jerimeı, ózge eldiń aqparat quraldaryn da qarap, oqyp-bilip, tanymyn tolyqtyryp, bilimin keńeıtip júrgen barsha saladaǵy azamattardyń, isker, tanymal tulǵalardyń, tipti qarapaıym ata-analardyń ustanymy, pikiri dáleldi, syndarly, júıeli bolatynyn sát saıyn baıqaımyz. Osy ońaı da ońtaıly jetistikke jetý - árkimniń óz qolynda.
Adamzatqa ortaq, elge qajetti bul sapa, Abaı aıtatyn «kórsem, bilsem» deıtin taza shaqtan bastalǵan adamı ynta bizdiń qoǵam úshin árqashan mańyzdy ári paıdaly ekenin umytpalyq», - dep tolyqtyrdy ol.
