Darhan Qydyráli: Mońǵolııadaǵy ǵuryptyq keshenniń Elteris qaǵanǵa arnalǵandyǵy aıqyndalyp otyr
Jıynǵa elimizge belgili zııaly qaýym ókilderi, ǵalymdar men túrkitanýshylar, QR Parlamenti Májilisiniń depýtattary, Mońǵolııadan, Qyrǵyzstannan, Ózbekstan, Túrkııadan kelgen tilshiler men tarıhshylar qatysty. Darhan Qydyráli ekspedıtsııanyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Mońǵolııadaǵy tarıhı eskertkishter zerttelip jatqanyn atap ótti. Akademııa basshysynyń aıtýynsha, 2017 jyly 15 tamyzda Mońǵolııadan bastalyp, Ulytaýda qorytyndylanǵan ІІІ halyqaralyq ekspedıtsııanyń jumysy Altyn ordanyń 750 jyldyǵy qarsańynda sátti aıaqtalǵan.
Sonymen birge, Darhan Qydyráli Mońǵolııadaǵy Shıveet Ýlan ǵuryptyq kesheninde júrgizilgen qazba jumystarynyń nátıjesin baıandady.
«Qazba jumystary júrgizilgen Shıveet Ýlan, Ótúken aımaǵyndaǵy arheologııalyq jumystar jalǵasyn tapty. Ol jerdi biz qorshap, muralardy qorǵaýǵa aldyq. Ekinshi jyldyń arheologııalyq jumystary óte nátıjeli boldy. Biz bul jerde birneshe aýqymdy ǵylymı nátıjege qol jetkizdik. Eń basty jańalyǵymyz - bul ǵuryptyq keshenniń Elteris qaǵanǵa arnalǵandyǵy ǵylymı zertteý jumystary nátıjesinde aıqyndalyp otyr. Sol kezeńge tıesili úlken ǵuryptyq keshen ekendigi qazirgi tańda naqtylandy», - deıdi Darhan Qydyráli.
Budan keıin Túrki akademııasy halyqaralyq uıymynyń ǵylymı qyzmetkeri Nápil Bazylhan Halyqaralyq Túrki akademııasy Mońǵolııadaǵy ǵylym akademııasymen birlese otyryp, «Shıveet Ýlan-2016» jáne «Shıveet Ýlan-2017» taqyrybynda qazba jumystaryn júrgizilgenin tilge tıek etti. Qazba jumystary bıyl aıaqtalǵan.
«2016 jyldyń zertteý jumystarynyń nátıjesinde ǵuryptyq keshenniń úshten bir bóligi, 2017 jyly úshten eki bóligi qazyldy. Ol Mońǵolııanyń soltústik tarapynda ornalasqan. Bul keshende 30-dan astam arystan, qoı, qoshqar beıneli tas músinder bar. Tańba tastar da tabyldy. Keshenniń soltústik tarapynda qorǵan sanalyp júrgen qurylys bar edi. Ol qorǵan emes, asty tórt burysh tekshe tory bar, segiz qyrly kıiz úı ispettes, ıaǵnı Deshti-Qypshaq dalasyna keń taralǵan qurylys bolǵandyǵy anyqtaldy. Sonymen qatar, jańa tas músin tabyldy. Demek, tas músinderdiń sany 12-ge jetti degen sóz. Qabyrǵasy tas qalandylarymen jasalǵan. ıAǵnı, jalpy kóshpelilerde tas qalandy qurylystar kóp kezdesedi. Onyń biri retinde kúni keshe ǵana halyqaralyq ekspedıtsııalyq top baryp kelgen Dombaýyl keshenin atap ótýimizge bolady», - deıdi ol.
Nápil Bazylhannyń sózine súıensek, ǵuryptyq keshenniń dástúri - bul tyń dástúrdiń bastaýy.
«Japon ǵalymdarynyń zertteýi boıynsha ol 692-670 jyldarǵa kelip otyr. Demek, bul dáýir Elteris qaǵannyń bılik etken dáýirine tuspa-tus keledi. Elteris qaǵan búkil kóshpeli jurtty eldestirgen jalǵyz qaǵan atanǵan. Sondyqtan da, sol tańba tastar Elteris qaǵanǵa baılanysty degen boljam shyndyqqa jaqyn keledi. Keshen teńiz deńgeıinen 1370 metr bıiktikte, úsh ózenniń qıylysynda ornalasqan. Aınalasy taýmen qorshalǵan. Onda jel qatty soǵatyndyqtan, bult turmaıdy. Segiz qurylystyń úsh qyry anyqtaldy. Endi qalǵan qyrlary kelesi jylǵy qazba jumystary barysynda tolyǵymen anyqtalady. Ǵalymdardy da, jurtshylyqty da onyń ortasynda ne bar degen suraq qyzyqtyrady. Dál ortasyn qazǵan kezde kúl, jebe tabylǵan. Qurylystyń eki qaqpasy, on eki munarasy bolǵan», - dep túıdi Nápil Bazylhan.
