Danııa Espaeva Aqmola oblysynyń Shortandy aýdanynda boldy
Úgit sharalary oblystyq aımaqtyq shtabtyń uıymdastyrýymen ótti. Oǵan respýblıkalyq shtab músheleri Dmıtrıı Vasılev, Merýert Qazbekova jáne partııanyń aımaqtyq belsendileri qatysty.
Danııa Espaevanyń saılaýaldy úgit toby A.Baraev atyndaǵy astyq sharýashylyǵynyń ǵylymı-ónerkásip ortalyǵyna bardy. Ortalyqtaǵy suryptaý, zertteý nátıjesinde bıdaı, arpa, tary jáne basqa da daqyldardyń 60-qa jýyq jańa túri shyǵaryldy. Otandyq suryptaý sorttary kúnnen-kúnge qoldaný aıasyn keńeıtip keledi.
Danııa Espaeva ortalyqtyń sońǵy jetistikterimen tanysyp, jańalyqtar jasaý úshin ǵalymdarǵa ne qajet ekenin surap bildi. Budan soń «Aq jol» partııasynyń úmitkeri Shortandy aýdanynyń bıýdjettik qyzmetkerleri jáne kásipkerlerimen kezdesti. Aýdandaǵy 1300-deı adam shaǵyn jáne orta bıznespen aınalysady. Onyń 40% - názik jandar. Aýdanda qyzmet kórsetý salasy jaqsy damyǵan.
Danııa Espaeva saılaýshylardy óz baǵdarlamasymen tanystyryp, ekonomıkanyń basym salalary úshin tómendetilgen qosymsha qun salyǵy mólsherlemesin engizý syndy usynystaryn aıtyp ótti.
Úmitker, sondaı-aq, jergilikti turǵyndardyń suraqtaryna jaýap berdi. Kópshilik jemqorlyqqa qarsy kúres, qoǵamnyń áleýmettik máseleleri, kásipkerlikti qoldaý syndy taqyryptarda suraq qoıdy.
