Dańqty Joshy han men Qostanaı oblysynyń aýmaǵyn ne baılanystyrady
ASTANA. KAZINFORM – Joshy han – Mońǵol ımperııasynyń negizin qalaǵan Shyńǵyshannyń úlken uly. Onyń Qazaqstanmen tikeleı baılanysy Joshy han urpaqtarynyń Altyn Orda memleketiniń bıleýshileri bolýynda, al jalpy Qazaq handyǵynyń barlyq hany onyń tikeleı urpaqtary sanalady. Bul tarıhı tulǵa Qazaqstanda nelikten tanymal ekendigi jáne jaýlap alýshynyń Qostanaı jerinde qandaı iz qaldyrǵany jaıly Kazinform agenttigi tilshisiniń materıalynan oqyńyzdar.
Tarıhı ekskýrsııany tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, A. Baıtursynuly atyndaǵy Qostanaı óńirlik ýnıversıtetiniń dotsenti Serikjan Ysmaıylov júrgizdi. Ol Joshy han týraly biraz derekti arnaıy bólisti.
«Shyńǵys han jaýlap alǵan jerlerin 4 bólikke bólgende, qazirgi Qazaqstannyń basym bóligi sol kezde Joshy hannyń ıeliginde bolǵan Ulyq Ulystyń quramyna kirdi», - dep atap kórsetedi tarıhshy.
Qazaqstanmen baılanys Joshy han bıliginiń búkil kezeńinde derlik baıqalady. Qostanaı oblysy úshin uly memleket qaıratkeri torǵaı jerindegi shaıqastarda erekshe atalady.
«Qazaq tarıhshysy Muhamedjan Tynyshpaev atap ótkendeı, dál Torǵaı dalasynda Joshy han men Horezmshah jasaqtary arasynda qandy qaqtyǵystar (1200-1220 jyldary Horezm shahy Ala ad-Dın Muhammed II – avtor eskertpesi) bolǵan. Alǵashqy shaıqastar teń jaǵdaıda (biraq monǵol áskeri sany jaǵynan basym boldy) aıaqtaldy. Derekterge qaraǵanda, Joshy han shaıqasty jalǵastyrmaýǵa bel býyp, tipti tún qarsańynda ot jaǵyp, jasaqtarymen maıdan dalasynan ketip qalǵan. Tarıhshylar tipti bıleýshiler arasynda iskerlik áńgime bolǵanyn, onda Joshy hannyń shaıqastan aýlaq bolý múmkindigi týraly aıtqanyn, óıtkeni ony basty jaýy – merkit taıpalary (sol kezde olar mońǵoldarǵa qaýip tóndirip, izine túsken bolatyn) qyzyqtyratyndyǵyn aıtqanyn atap ótedi. Degenmen, Horezmshah qalaı degende de soǵysýǵa bel býady jáne de shaıqasy qazirgi Qostanaı oblysynyń dalasynda boldy», - dedi Serikjan Ysmaıylov.
Uly bıleýshiniń qaıtys bolǵany týraly qyzyqty ańyz bar. Ol shamamen 1227 jyldyń kókteminde qaıtys boldy. Keıbir derekterde ol ańshylyq kezinde qulannyń qulynyn atyp, kek alýdy uıǵarǵan bıe aty ústindegi Joshy hanǵa umtylǵany aıtylady. Jylqy úrkip, ústindegi adamdy qulatyp ketken. Bıleýshi aýyr jaraqat alyp, sonyń saldarynan keıinnen qaıtys boldy. Odan keıin osy oqıǵaǵa arnalǵan epostyq jyr janrynyń bir túri sanalatyn «Aqsaq qulan, Joshy han» atty qazaqtyń joqtaý jyry paıda boldy.
«Han ólimine qatysty taǵy bir nusqa bar. Sońǵy ýaqytta úlken uly ákesi Shyńǵys hannyń keńesin qulaǵyna ilgisi kele qoımaǵandyǵy aıtylady. Sodan keıin Shyńǵys han jaldamaly jan alǵyshty ańǵa qosa jiberip, ol bıleýshiniń attan qulaýyn uıymdastyrǵan. Ózderińiz bilesizder, Joshy han moıyn jaraqatynan mert boldy», - deıdi tarıhshy.
