«Daǵdarystan qoryqpaıtyn bank júıesi engiziledi» - baspasózge sholý
Keshe Parıjde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Frantsııa elindegi resmı sapary bastaldy, dep jazady "Egemen Qazaqstan" basylymy "Qazaqstan-Frantsııa: Yntymaqtastyqtyń jańa deńgeıi" atty maqalada.
Gazettiń atap kórsetkenindeı, Elbasy bul elge Frantsııa Prezıdenti Fransýa Ollandtyń shaqyrýymen keldi.
"Ulybrıtanııa jerindegi áńgime men kelisimder 12 mıllıard dollardyń aınalasynda qozǵalǵandyǵyn keshegi kúni jazdyq. Sol sekildi Frantsııa jerindegi saparynyń alǵashqy kúnin de Elbasymyz osyndaǵy bıznes shortandarymen kezdesýden bastady", - delingen atalmysh materıalda.
Solardyń alǵashqylarynyń qatarynda Qazaqstan Prezıdenti Peugeot Citroen kompanııasy basqarmasynyń tóraǵasy Karlos Tavarespen kezdesti. Kezdesýde kompanııanyń Qazaqstan avtoóndirýshilermen yntymaqtastyǵynyń perspektıvalary, elimizdegi qyzmeti jáne onyń aıasyn keńeıtý máseleleri talqylandy. K.Tavares Elbasyna qazaqstandyq seriktesterimen eki jyl ishindegi birlesken jumysy, daıyn ónim shyǵarý óndirisi jáne ony kórshi elderdiń naryǵyna eksporttaý josparlary týraly aıtyp berdi.
Sondaı-aq, Memleket basshysy «Total» kompanııasynyń bas atqarýshy dırektory Patrık Pýıannemen de kezdesti. Kezdesý barysynda kómirsýtek shıkizatyn óndirý salasyndaǵy ózara yqpaldastyqtyń negizgi baǵyttary talqylandy. Memleket basshysy kompanııanyń Qazaqstanda belsendi ári uzaq ýaqyt jumys istep kele jatqanyna, sonyń nátıjesinde syndarly yntymaqtastyq boıynsha qomaqty tájirıbe jınaqtalǵanyna nazar aýdardy.
***
"Aıqyn" basylymy Qazaqstanda júrgizýshi kýáliginiń ońdy-soldy satylýy bolashaqta sap tyıylatynyn jazýda. Oǵan «Jol júrisi» týraly qoldanystaǵy zańnamaǵa engiziletin jańa túzetýler sep bolmaq.
"Keshe Májiliste «Jol júrisi salasyndaǵy zańnamany jetildirý» taqyrybynda ótken alqasózde Qazaqstanda júrgizýshi kýáligi týǵan kúnge syılyq retinde usynylatyny aıtyldy. Muny estigende TRASEKA halyqaralyq uıymynyń «Jol qozǵalysynyń qaýipsizdigi ІІ» jobasynyń basshysy doktor Alan Rosstyń ózi bas shaıqap, qaıran qaldy", - dep jazady gazet "Eldegi «Temir tulparlar» sany jylqydan eki ese kóp" atty maqalada.
- Avtomektepter júrgizýshi kýálikterin satatyn bolǵan, - deıdi Qazaqstannyń kólik júrgizýshileri odaǵynyń tóraǵasy Talǵat Janabaev. - Tipti bul kýálikti týǵan kúnge syıǵa tartady. Bul - bizde qalyptasqan tájirıbe. Estigenim bar: «Mine, ulym 18-ge toldy. Biz oǵan kólikti jáne oǵan qosyp, júrgizýshi kýáligin syılamaqpyz» deıdi. Endeshe, jol qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin eń aldymen osy tájirıbemen qatal kúresý kerek!
Aıtqandaı, bul usynys retinde qabyldandy: qazir «Jol júrisi» týraly qoldanystaǵy zańnamaǵa túzetýler engizilýde. Ol boıynsha jumys tobyna sheteldik ekspert-mamandar da kiredi.
Talǵat Muqashulynyń baılamynsha, Qazaqstanda júrgizýshilerdiń nebári on paıyzy ǵana jol júrisiniń jańarǵan, ózgergen erejelerin egjeı-tegjeıli biledi. Qalǵandary, onyń aıtýynsha, «tuspaldap júredi».
Onyń tujyrymdaýynsha, kýálikti satyp alǵan «nadan» júrgizýshilerdiń kóbeıýi jáne tájirıbeli júrgizýshilerdiń jańa erejelerdi bilmeýi kesirinen jol-kólik oqıǵalarynyń sany ósýde.
Onyń ústine, elimizde «temir tulparlar» sany taıaýda tiri jylqylar sanynan eki ese asyp tústi. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, qazir Qazaqstanda 2 mıllıon 132,5 myń jylqy bar. Al Іshki ister mınıstrliginiń Ákimshilik polıtsııa komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasary Álibek Kenıspaevtyń dereginshe, «temir tulparlar» qatary 4,5 mıllıonnan asyp jyǵyldy.
"Aıqyn" basylymynyń búgingi sanynda "Daǵdarystan qoryqpaıtyn bank júıesi engiziledi" atty maqala jarııalandy.
Dúnıeniń degbirin qashyrǵan jahandyq daǵdarystan álemde birde-bir ıslam banki zardap shekken joq! Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Qýat Qojahmetov osyny resmı moıyndady, dep jazady gazet.
Sondyqtan Úkimet óz elimizde ıslamdyq qarjylandyrýdy endirýge kúsh salatyn bolady. Áıtpese, batystyq «qundylyqtarǵa» súıengen qazirgi kommertsııalyq bankter ekonomıkanyń kóterilýine oń yqpal ete almaı otyr.
Senatorlar keshe «Keıbir zańnamalyq aktilerge ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jumys istemeıtin kredıtteri men aktıvteri, qarjylyq qyzmetter kórsetý jáne qarjy uıymdary men Ulttyq banktiń qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn birden eki oqylymda qabyldady. - Zań jobasy bankten qaryz alýshy jeke tulǵalardyń quqyqtaryn qorǵaýdy kúsheıtýdi jáne qarjy júıesiniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýdi qarastyrady. Sonymen birge onda kapıtal naryqtaryn jáne ıslamdyq qarjylandyrýdy damytý kózdeledi. Zań jobasy boıynsha endi valıýtada kiris tappaıtyn adamdarǵa shetel valıýtasynda ıpoteka berýge tyıym salynady. Tólem tóleý merzimi uzaq ýaqyt ótip ketken kezde birinshi kezekte negizgi borysh, tek sońǵy kezekte bank salatyn turaqsyzdyq aıyby men aıyppuldar óteletin bolady, - dedi Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary.
"Áıtpese, bankter nebir soraqylyqqa barýda: qaryz bolyp qalǵan keıbir adam keıin sol boryshyn óteý úshin qomaqty soma engizse, onysy qaryzdy jabýǵa emes, tólem merzimin ótkizip alǵany úshin salynǵan aıyppuldardy óteýge baǵyttalady. Nátıjesinde, qaryz qala beredi. Ol ótelmegendikten, aıyppuldar da eselep óse beredi. Sonyń kesirinen, bankterden alǵan shaǵyn zaemy ondaǵan, tipti júzdegen mıllıondyq boryshqa deıin ulǵaıyp, bankrot bolǵan kásipkerler de bar. Onyń ústine, kepilge qoıylǵan qanshama kásiporyn men olardyń múlki qazir aýyrtpalyq bolyp, bankterdiń moınynda tur. Ulttyq bankke bul kúrdeli problemany sheshý jolyn tappasa bolmaıdy. Qaryzgerdiń engizetin somasy aldymen negizgi boryshty azaıtýǵa jumsalatyny týraly jańa talap - osy baǵyttaǵy ıgi qadamdardyń biri. Sarapshylardyń baılamynsha, bul norma birneshe jyl buryn ómirge joldama alýǵa tıis edi, bul rette UB-nyń qolyn «merziminen kesh sermeıtini» baıqalady. Osy olqylyqty túzetý úshin keshe senatorlar keıinge qaldyrmaı-aq, zań jobasyn bir otyrys barysynda birden eki oqylymda qarap, qabyldaýǵa sheshti", delingen atalmysh maqalada.
***
Qazaqstanda nannyń aınalasynda qarbalas ulǵaıǵaly otyr, dep xabarlaıdy resmı tilde jarııalanatyn "Ekspress K" gazeti.
Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jańa jyldan bastap eldegi "nómiri birinshi" ónimniń baǵasyn memleket tarapynan sýbsıdııalaý doǵarylatyndyǵyn xabarlady. Degenmen nannyń baǵasy naryqtyq mexanızmderdiń retteýimen óspeýi de múmkin ekendigin de atap ótti.
"Birinshi kezekte áńgime "áleýmettik kirpishke" qatysty bolyp otyr. Nan ónimderiniń basqa túrlerin iri satýshylar baıaǵydan aq kóterip keledi. Alaıda xalyqtyq bólke nandardyń baǵasy memleket bekitken baǵadan asyrylmaı kelgen bolatyn. Ol oblystyq ákimdikter men Azyq-túlik korporatsııasynyń egin bastyrylǵannan keıin birden astyqtyń turaqtaýshy qoryn toltyryp otyrýdyń arqasynda múmkin bolyp keldi. Kúzde bıdaı quny óte tómen bolatyn kezde satyp alynatyn. Keıin onyń baǵasy kúrt joǵarylar tusta arzan baǵamen naryqqa shyǵarylatyn. Álemdik bırjadaǵy bıdaı qunynyń qanshalyqty joǵary bolsa da, eldegi un shyǵarýshylar arzan bıdaı alyp keldi", deıdi gazet.
Aýyl sharýashlyǵynyń málimetteri boıynsha, 2009-2013 jyldary un tartýshy kásiporyndar men naýbaıxanalar bıdaıdy tómendetilgen baǵamen satyp alyp otyrdy. Alaıda ótken jyldan bastap, bıdaı óńdeýshilerdiń shyǵyndarynyń tek jartysyn ǵana sýbsıdııalaý sheshim shyǵaryldy. Ótken kúzden beri memleket osy maqsatqa 11,5 mlrd teńge bólgen. Tolyǵyraq, "Kak poplyvet "kırpıch" atty maqaladan oqı alasyzdar.